Sissejuhatus muusikapsühholoogiasse
"Muusika on tõepoolest üldarusaadav keel, kuid ta pole esperanto: ta ei summuta [eri keeltele
iseloomulikku] isekvalitatiivset omapära. ... Isegi väga kauged kultuurid ... on muusika
vahendusel võimelised vastastikku teineteist mõistma;
"Kuid ühtaegu leidub muusikas sama palju rahvuslikke elemente nagu kodanlikus ühiskonnas
tervikuna muusika ja tema organisatoorsete vormide ajalugu on üldjuhul kulgenud teatud
rahvuse raamides. ... Hoolimata oma univer- saalsest iseloomust ... on muusikal olemas
rahvuslik spet- siifika.
muusika üldinimlik ise- loom on läbi põimunud rahvuslikkusega.
"Muusikal puudub aines, teda on või- matu üheselt seostada välismaailma mis tahes
ilmingutega, kuid ikkagi on muusikal kui sellisel vägagi olemas kindlalt määratletav sisu,
muusika on liigendatav ja selle tagajärjel omandab ta taas ühismõõdulisuse välismaailmaga,
ühiskondliku reaalsusega, olgugi et väga kaudset teed pidi. Muusika on küll keel, kuid