"saalituled" - 1 õppematerjal

Modernism ja muusikateater

ja eksperimentaalteatrid. Eksperimentaalsest suunast tuleks kõigepealt nimetada naturalistlikku teatrit (1880ndad aastad), mis järgis prantsuse naturalistide-kirjanike põhimõtteid (Zola jt.) – negatiivsete elu- ja ühiskonnanähtuste ilustamata kujutamine. Seda suunda esindas André Antoine’i “Vaba Teater” (Théâtre Libre). (Tema oli esimene Prantsuse teatri ajaloos, kes loobus rambivalgusest ning kustutas etenduse ajal täielikult saalituled. Võitles intiimse näitlemislaadi eest) 1890. aastatel tõusis esikohale sümbolistlik teater. 1890. aastal rajatud “Kunstiteatris” (Théâtre d’Art) esitati esmakordselt prantsuse ja belgia sümbolistide näidendeid. Tähtsaima sümbolisti-näitekirjanikuna tõusis esile belglane Maurice Maeterlinck, näit ta draamad “Pimedad” (1890) ja “Pelléas ja Mélisande” (1892). Uued jooned neis, mis on ühtlasi