lavaltoimuvat ning sinna juurde kuuluvat muusikat. Teos ise oli üpriski lustlik, mis on ka omane sellele ajale, vaheldusid ohtlikud duellid ja neile järgnevad suured rõõmuhetked. Eriti meeldisid mulle massistseenid ning nimelt need, kus linnatänavail tantsisid pesunaised, kes olid väga tõetruult räbalaisse riietatud. Kohati aga muutus kahjuks lavaline tegevus väga segaseks ning raske oli jälgida, mis täpselt toimub. Üldiselt jäin etendusega rahule nagu ka kõik teised saalisolijad, kes lõpus tänasid tantsijaid, orkestrit ja teisi tehnikuid tormilise aplausiga. Soovitan ka teistel nii balletihuvilistel, kui ka neil, kes väga ei hooli balletist, seda vaatama minna, sest see on väga omapärane ja loomutruu lavastus, mille teostuses peame profesionaalidele tänulikud olema, kes selle imelise loo meile tantsides jutustavad. Külmaks ei tohiks see ballett küll kedagi jätta.
(Kohtusekretärile ) Kutsuge Thomas Sawyer.» Kõigi saalisolijate näod väljendasid arusaamatust ja hämmastust, kaasa arvatud isegi Potteri oma. Kõik silmad jälgisid imestuse ja huviga Tomi, kui see tõusis ja tunnistajate pinki asus. Poiss näis kaunis ärritatuna, sest ta tundis suurt hirmu. Ta vannutati. «Thomas Sawyer, kus sa olid 17. juunil kesköö paiku?» Tom heitis pilgu Indiaani Joe raudsele näole ja tema keel ei kuulanud sõna. Saalisolijad kuulasid hinge kinni pidades, kuid sõnad ei tahtnud tulla. Mõne hetke pärast sai poiss siiski pisut jõudu tagasi ja suutis sellest niipalju oma häälde panna, et osa kohalviibijaist võis kuulda: «Kalmistul!» «Veidi valjemini, palun. ära karda. Sa olid ...» «Kalmistul.» 142 Põlglik muie libises üle Indiaani Joe näo. «Kas sa olid kuskil Horse Williamsi haua läheduses?» «Jah, sir.» «Räägi natuke valjemini. Kui lähedal sa sellele olid?» «Niisama lähedal nagu praegu teile
annaabi.ee 
