Muinaslinnus
Praeguseni säilinud mõisa hoonestus pärineb 18.-19. sajandist. 18. sajandi
keskpaigast pärineb mõisa ait, mille hoovile avaneval kolmnurkfrontoonil on
meisterlik rokokoo-kaunistus. Mõisa klassitsismi sugemetega historitsistlik
peahoone on ehitatud 1850. aasta paiku. Algselt ühekorruseline hoone on 1920tel
aastatel ehitatud kahekorruseliseks, mil ta ehitati ümber rahvamajaks. 1930tel
aastatel ehitati mõisahoone vasakpoolsesse otsa suure saalikorpusega teatrihoone.
Praegu kasutab Rakvere teater kogu säilinud mõisakompleksi, barokne ait on
1990tel aastatel renoveeritud teatri väikeseks saaliks.
Sõdades hävinud linn taastati 18. sajandi algul taas väikese asulana. Linna areng
sai suurema hoo sisse alles 1783. aastal, mil ta muutus seoses haldusreformiga
kreisilinnaks ehk maakonnakeskuseks. Ka kaasajal täidab ligi kahekümne tuhande
elanikuga linn maakonnakeskuse funktsioone, kuigi kaasaegne Lääne-Virumaa
annaabi.ee 
