"saakputukate" - 1 õppematerjal

Nahkhiirte arvukus Laagri püsielupaigas

nahkiirlased välja impulsse enamasti suu kaudu, harvem läbi ninasõõrmete. Käsitiivalised on võimelised kinni püüdma oma signaalide peegeldusi, mille naasmiskiirguse järgi hindavad nad objekti suurust ja kaugust. (Poots, 1987). Väike-käsitiivalised toituvad peamiselt putukatest. Mõni liik otsib neid põõsastest ja puude vahelt, teised aga hõljuvad puulatvade kohal, et püüda neid putukaid mis lendavad kõrgemal. Eestis on nahkhiirte saakputukate arv kõrgem veekogude läheduses ja madalam metsades (Masing, Keppart, Lutsar, 2004). Mitmed troopikas elavad käsitiivalised toituvad puuviljadest, kasutades toidu leidmiseks nägemist ja haistmist (Poots, 1987). Nahkhiirte toitumise intensiivsus oleneb putukate aktiivsusest, mille omakorda määravad: aastaaeg, õhutemperatuur, taeva pilvisus, sademed ja tuule suund ning tugevus. Temperatuuri langemisel alla (+10°C) on lendavaid putukaid vähem ja