Kohastumine
seletada, kuidas aposematism evolutsioneerus ja miks on tüüpilised hoiatusvärvusena
funktsioneerivad kombinatsioonid on just sellised, nagu me neid näeme. Asja uuritakse. Igal
juhul on olnud tegemist keerulise koevolutsiooniga kiskja ja saaklooma vahel(vt vastavat
loengut), mida ei saagi vist lihtne olla lahti harutada.
Mülleri mimikri on nähtus, mille puhul erinevad (ja sageli ka suguluses mitte olevad)
mittesöödavad saakloomaliigid on sarnase hoiatusvärvusega. On ilmne, et liikide üksteisele
sarnanemine on kasulik mõlema liigi isenditele. Seda seetõttu, et kui kiskja õpib vältima üht liiki,
siis teise liigi isendite suremus langeb - ehk siis saakloomaliigid "jagavad omavahel kiskja
väljaõpetamise kulud". Mülleri mimikri on väga levinud putukate hulgas (paljud kiskjale
ebameeldivad putukad on musta-kollasetriibilised, mitmed muud läikivmust-punasetäpilised
nagu verikireslased jms.)