Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire
tõenäolist pesakondade arvu, kuna huntidel on suurem individuaalterritoorium ning tänu
sellele on erinevate pesakondade territooriume kergem eristada (Kübarsepp ja Männil 2010).
Suurkiskjate pesakondade arvu muutused vahemikus 2004-2010 on välja toodud joonisel 1.
Seire tulemused näitasid, et hundi ja karu arvukus on stabiilne ning ilvese arvukus on
langemas. Kuigi hundi arvukus on stabiilne, on nende arvukus veidi vähenenud peamiselt
kahel põhjusel: 1) peamise saakliigi, metskitse, arvukus on karmide talvede tõttu vähenenud
ning see on omakorda suurendanud kutsikate varajast suremust ning 2) kärntõve laialdane
levik on suurendanud kutsikate suremust ja vähendanud noorte emaste sigimispotentsiaali
(Männil et al.2011)
Karu arvukus on küll stabiilne, kuid liigi juurdekasvupotentsiaal on küllaltki madal. Arvukus
on oluliselt langenud Ida-Virumaal ja on ära kütitud umbes 50% täiskasvanud emakarudest
annaabi.ee 
