Jõhvi Gümnaasim Eesti aasta 1997 Helen Valk 7.B Õpetaja Tiina Gaskov Sisukord 1. Sookurg 2. Eluviis 3. Välimus 4. Pesitsemine 5. Toitumine 6. Pereelu 7. Vaenlased Kasutatud kirjandus. a.i.1.a.i.1. http://www.looduspilt.ee/loodusop e/?page=liigitutvustused_liik&id=18 a.i.1.a.i.2. http://et.wikipedia.org/wiki/Sooku rg a.i.1.a.i.3. http://www.eestiloodus.ee/index.p hp?artikkel=2549 a.ii) Eluviis Sookured on suurepärase nägemisega ja kuulmisega linnud. Nad on üsna kartlikud ja neil pole ohtu märgates mingit soovi ohuallikat uudistama hakata. Tavaliselt lõpeb sookurega kohtumine võimsate tiibade lehvimisega ja valju hõikega, mida on vaiksel õhtul kuulda kilomeetrite kaugusele. Keskpäeval ei ole sookurgi lihtne kohata, sest enama...
"traavis", puude otsa ronimine ei valmista probleeme. (Looduskalender) Ahm Ahm elab erakelu. Vaid üksikjuhtudel, näiteks mõne suurema korjuse kallale võib koguneda mitu isentit, kuid seda vaid lühikeseks ajsks. See kiskja elab mitmepalgelistes elubaikades, nii lauskmaal kui mägedes, metsas ja tundras. Ahmi toidus moodustab põhiosa raibe, eriti huntide ja karude poolt murtud loomade jäänused. Harvem ründab ta sõralisi iseseisvalt, kuid siis on saakiks haiged, haavatud või noored loomad. Ta sööb korraga vähem kui makku mahub. Osa saagist püüab ta mõnda kõrvalisse paika varuks. (Loomade elu, 1987) 16 Võtmesõnad Tüvepikkus looma pikkus ninaotsast pärakuni. Tüvi on looma pea, kael ja kere kokku. Amfibiontne eluviis eluviis, mis võimaldab hakkama saada nii maismaal kui vees, kahepaikne eluviis. Hermeliin sama, mis kärp
annaabi.ee 
