klaaspulga kui keeduklaasi külge küllaltki palju lahustumata tahket ainet, mis seletab ka madala saagiseprotsendi. Kuna sünteesil sain bensoehapet 6,62g ning vaja läks 12g, sain puuduva osa (5,38g) õppejõult. Etüülbensoaadi sünteesil reageerimata jäänud etanooli eraldasin rotaatoriga, mitte destillatsiooni teel. 2.5 Saagis ja produktide iseloomustus Bensoehappe sain valge kergelt roosaka varjundiga valge tahke ainena. Saagiseprotsent oli suhteliselt madal 47,4% teoreetilisest, 52,6% literatuursest. Etüülbensoaat oli värvitu meeldiva lõhnaga vedelik. Saagiseprotsent oli korralik 65% teoreetilisest, 92,9% literatuursest. Etüülbensoaati iseloomustas kõrge keemistemperatuur - 206-210 °C. 3. Kokkuvõte Töö eesmärgiks oli kaheetapiline süntees, etüülbensoaadi süntees lähtudes bensoehappest, millega sain hakkama mõlemad reaktsioonid õnnestusid. Esimeses etapis oli küll küllaltki
Reaktsioonivörrandi kordajad näitavad reaktsioonis osalevate ainete moolide suhet (gaaside korral ka ruumalade suhet). Lahus = lahusti + lahustunud aine 100% 135 NB! Kui ei ole eraldi ôeldud, siis kâib protsent massi kohta (s.o massiprotsent)! Saagis nâitab, mitu protsenti moodustab tegelikult tekkinud ainekogus teoreetiliselt vôimalikust (vòrrandi jargi arvutatud) ainekogusest. Saagiseprotsent + kaoprotsent = 100% tegelik kogus teoreetiline kogus 18.1. Lahuste protsentarvutused Mârkus. Alljârgnevate nâidete juures kasutatakse protsentide arvutamisel vôrret. Vôimalik on lahendada ka teisiti (arvutada I % kaudu vôi valemi abil). 1. Mitme protsendiline lahus saadi, kui 380 g vees lahustati 20 g soola? Lahuse mass : 380 g + 20 g = 400 g Koostame vôrde: 400 g — 100% 20g- x 20 g
annaabi.ee 
