Etoloogia alusmooduli materjalide konspekt
paljusid seemne- või taimetoidulisi linde mittepesitsusajal.
• seltsing kui informatsioonitsenter – Paljudel juhtudel sõltub toidu leidmine
juhusest (nt kajakail, kes toituvad pidevalt ringi liikuvatest kalaparvedest,
raipesööjail jt). Loomadel, kes pesitsevad kolooniatena, kust käiakse toitu
otsimas kaugemal, saavad teised koloonia liikmed informatsiooni toiduallika
asupaigast selle järgi, kust suunast pöörduvad saagiga tagasi kolooniasse need
isendid, kel saagileidmisega õnneks oli läinud. Enamasti ei ole neil puhkudel siiski
tegemist vabatahtliku infoedastusega, vaid seda infot lihtsalt pole võimalik
varjata.
Seltsingute evolutsiooniline kujunemine – Erinevast liigist loomade
seltsingud on sageli väga erineva suurusega, püsivusega ja struktuuriga. Nagu
edaspidi näeme, on neil mõningail juhtudel ka vägagi komplitseeritud sotsiaalne
struktuur, mistõttu neid võib nimetada loomaühiskondadeks.