E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)
Agnes! Meie üema käuandja ihuarst on tema juures. Ma loodan julgesti, et suuremat häa
karta ei ole. Mina pean teid mõeks ajaks üsi jäma, aga lõna ajal tulen teid vaatama.
Juhtub midagi vaja olevat, siis ootavad telgi juures mitu meest sinu käke.»
Agnes astus sõa lausumata telki, Gabriel aga istus saani ja kihutas uuesti Pirita kloostri
poole, mille asukohast paks suitsusammas mäku andis. Paari tunni päast tuli ta sealt
sõameestega, vangide ja saagikoormatega tagasi. Vangid ja üe jao saagist läitas ta
üema käuandja vüst Mstislavski käte, teise jaotas ta oma meeste vahel äa. Enesele ei
võnud ta kõgest kloostri varandusest muud kui üeainsa tüi, aga see oli ka kõgist kõge
parem, sest see oli --Agnes.
Meie ei tea, mis vaheajal isa ja türe vahel läi oli rä agitud. Kui Gabriel neid lõna ajal
vaatama
432
läs, istus Agnes punaseksnutetud silmadega isa haigevoodi ees. Vana rü utel oli