Eesti kultuurilugu
seletati, et nüüd läks talveselg pooleks. Karu talveune kohta võis seletus kõlada niimoodi: "Isa
ütles, et täna on siis pool talve mööda. Karul on jo üks käpp peen, keerab teise külje ja hakkab
teist käppa imema, et saab kevadeks ühejämeduseks. Muidu, kui üks on peen ja teine jäme, siis
karu ei saa käia, kukub küljekile."
Nii nagu teistegi aastajaotustähtpäevadega, seostub tõnisepäevaga õige mitmeid ilma- ja
saagiendeid. Päikesepaistet peeti heaks endeks: tuleb hea kevad ja ilus suvi, ees on viljarikas
aasta, kasvab ilus rukis ja tuleb ilus heinaaeg. Öeldi koguni, et kui sel päeval niigi palju
päikesepaistet on, et mees selle ajaga jõuaks maast hobuse selga hüpata, siis saab ikka heina ära
teha.
Küünlapäev
Kirikukalendri küünla-maarjapäeva (2. veebr.) nimetust seletab legend, et kui neitsi Maarja
Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks, juhtus ime: küünlad süttisid ise põlema