22. Kuidas lahendas kuningas probleemi, et talle oli vastumeelne nii paavst kui ka luterlus ja kalvinism? Tegi uue kiriku- Anglikaani kiriku. 23. Vastureformatsioon Usuline ja poliitiline liikumine, mille paavstid algatasid katoliku kiriku sisemiseks muutmiseks ja protestantismile kaotatud alade tagasivõitmiseks. 24. Kõige julmemalt jälitati katoliku kiriku vastaseid Hispaanias, kuna seal valitses Felipe2. 25. Kergel käel mõistis inkvisatsiooni-kohus inimesi surma. 26. Riigist saadesti välja maurid ja juudid,kuigi see tegi riigi mahandusele suurt kahju. 27. Madalmaad olid reformatsioonile olnud küllaltki vastuvõtlikud, kuna olid jõukad ja iseteadjad. 28. Nende korralekutsumiseks rakendati ka majanduslikke meetmeid: suleti teed toorainetele ja piirati kaubandust. 29. 1566. a puhkesid madalmaades ulatuslikud rahutused, mida järgmisel aastal tuli maha suruma hertsog Alba. 30. Hispaanlaste vereteod ärgitasid rahva üleüldisele vastupanule: võitlus käis nii maal kui ka
sõjavägi ei suutnud mingit vastupanu osutada ning nad taganesid ida suunas. Veebruaris tekkis paariks päevaks olukord, kus alates Lääne-Eestist kujunes mitu eikellegimaad. Kiiresti moodustati Päästekomitee (Konstantin Päts, Jüri Vilms, Konstantin Konik), kelle ülesandeks jäi iseseisvus välja kuulutada. Koostatud oli iseseisvusmanifest, mis pidi avalikult ette loetama, seda üritati teha Haapsalus ja Tartus, kui need katsed ebaõnnestusid, siis saadesti laiali koopiad, millega sai kohalike rahvuslaste ülesandeks manifest esimesel võimalusel rahvale ette kanda. Esimene võimalus avanes pärnus 23. veebruaril, selle luges ette Maapäeva liige Hugo Kuusner Endla rõdult. 24. veebruaril kuulutati Tallinnas Eesti Panga hoones välja Eesti Vabariik. Moodustati AV, mille esimeseks peaministriks sai K. Päts. Järgmisel päeval marssisid Tallinnasse Saksa vead ja AV saadeti laiali. Algas Saksa okupatsioon, mis kestis 1918. Aasta novembrini