Eesti omariikluse saavutamine
ruumi. Eesmärgiks sai Nõukogude Venemaa endiste piiride taastamine. Punaarmee
põhijõu moodustasid vene ja läti väeosad, samuti ka sakslaste eest Venemaale pagenud
enamlased. Punaarmeelaste vastas seisid kodumaale pöördumiseks valmistuvad Saksa
väed ja Eesti Kaitseliit.
Punaarmee esimene rünnak 22. novembril Narvale löödi sakslaste poolt tagasi. Paar
päeva hiljem loovutasid sakslased Pihkva. Eesti valitsus saatis Narva alla kõik
saadalolevad sõjalised jõud ning 28. novembril 1918. aastal algaski Eesti Vabadussõda.
Pärast Narva langemist Punaarmee kätte jätkus nende kiire edasitung 1918. aastal.
Üksteise järel langesid enamlaste kätte Eesti linnad, kuni uue aasta alguseks oli rinne
jõudnud Tallinnale ähvardavalt lähedale. Ebaedu põhjusteks olid vastase suur ülekaal nii
sõdurite kui relvastuse osas, samuti inimeste tüdimus sõjast ja ebakindlus võidelda nii
suure riigi, nagu Venemaa, vastu.
annaabi.ee 
