Ameerika Ühendriigid
1895.
aastani tuli asukaid kõige rohkem Briti saartelt, Saksamaalt ja Skandinaaviast, seejärel I
maailmasõjani Lõuna- ja Kagu-Euroopast. Kahe maailmasõja vahel rännati ülekaalukalt
Kanadast ja Ladina-Ameerikast (eriti Mehhikost ja Puerto Ricost), sõdadejärgseil aastail
suurenes taas immigratsioon Euroopast. (ENE 1, 1985, lk. 179-181)
Pärast 1965. aastat on kasvanud märgatavalt sisseränd Aasiast ja Lääne-India saartelt.
1974-79 (1961-62) saabunuist tuli Euroopast 18,1 (44,6), Kanadast ja Mehhikost 16,5
(28,7), Kesk-Ameerikast 21,7 (8,8), Ladina-Ameerikast 6,1 (6,0) ja Aasiast 34,8 (7,9) %.
1980 oli ligi 14 miljon ameeriklast (6,2% rahvastikust) sündinud väljaspool praegust
kodumaad (1970. a. oli neid 9,5 miljon ehk 4,7%). USA-s jaotatakse rahvastik valgeteks
(1980. a. 188,3 mln. Inimest ehk 83%; 1970. a. 178 mln inimest 88%) ja mustadeks (1981.
a keskel 27,3 mln inimest ehk 11,9%; 1970. a 22,6 mln inimest ehk 11,2%), Põliselanike
annaabi.ee 
