Suitsetamine
Ka euroopa teistesse
õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Algul suitsetati
mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, nt lavendlit ja paiselehte. Rootsi
loodusteadlane K. von Linne andis tubakataimele Nicot auks nime "Nicotiana
tabacum". Inglismaal muutus suitsetamine kiiresti populaarseks ka kõrgkihi hulgas.
Üheks piibusuitsetamise kombe õukonda toojaks oli ka inglise mereimpeeriumi looja
ja tubakakasvataja sir Walter Raleigh. Soovitati Londonisse saabujail käia St. Pauli
katedraalis meistrite käe all piibusuitsetamise kunsti õppimas. Korralik dzentelmen
pidi oskama puhuda nii suurenevaid kui kahanevaid rõngaid ja puhuda välja suitsu
nina kaudu. Umbes 16.Sajandil jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse.
Talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Kasvatati peaasjalikult kanget
mahorka ja Virgiinia ehk Türgi tubakat, mille lehed andsid suitsetades healõhnalist
aroomi. 1603