Eesti uusaeg
(kodanikunimega Juhan Leinberg) oli harjumaa mees, sündinud 1812 aastal, suri 1885.
Tegu oli ,,rahutu hingega"- oli nii mõisakubjas, körtsipidaja, pölluharija/taluomaja,
mölder, tallinnas oli äriteenijahiljemmajaomanik. Oli hernhuutliku vennastekoguduse
liige, kuid sealt heideti välja sest ei allunud piisavalt distsipliinile.
Hakkas ise pidama palvetunde, ta oli sünaosav künemees, kiiresti leidis järgijaid endale.
Kuulutas peatselt saaabuvad maailmalõppu (lahkusulistele väga oamne). Alustas ta siis
sellist usulist tegevust ning leidis järgijaid ja oli oma tegudes üldiselt edukas. Tema peale
esitati pealekabusi, arreteeriti ja viidi Riiga ülekuulamisele kuid midagi otseselt
kriminaalset tema tegudes ei leitud ja jätkas uuesti oma usulist tegevust. Temas põimuvad
erinevad ühiskondlikud arengud- 1850nedatel üha enam leviv väljarändamisisee (mis