Eesti taimestik
(280-360 miljonit aastat tagasi). Siis katsid Maad hiidsõnajalgade metsad.
Sõnajalgadest on Eestis kõige sagedasemad ohtene sõnajalg ning kilpjalg. Osjadest on tavalisem
põldosi. Kõige levinumad kollad on katte- ning karukold.
Tänapäeval on sõnajalgtaimede tähtsus suhteliselt väike. Väljasurnud sõnajalgade jäänustest on
moodustunud pruun- ja kivisüsi. Mõned liigid on tuntud ravimtaimedena (näiteks maarjasõnajalg ja
põldosi).
[s6najalg]
11
Paljasseemnetaimed
Enamik paljasseemnetaimi on okaspuud. Nimetus "paljasseemnetaim" tuleneb sellest, et erinevalt
õistaimedest paiknevad nende seemned paljalt käbisoomuste vahel. Valdav osa
paljasseemnetaimedest on igihaljad puud või põõsad. Lehed on neil tavaliselt kitsad – nõeljad
okkad, mis on kaetud tugeva vahakihiga. Tänu sellele on aurumine okastest väiksem ja seetõttu
püsivad need puudel ka talvel
annaabi.ee 
