Iga ensyym seostub ainult kindla l2hteainega. · Ehituslik funktsioon. Rakuorganellides, karvad, kyynised, kabjad, s6rad, suled. · Kaitsefunktsioon. Antikehad koosnevad valkudest. Antikeha seostub ainult selle molekuliga, mille vastu ta on synteesitud. · Regulatoorne funktsioon. Valgulised hormoonid, n2iteks insuliin. · Liikumisfunktsioon. Skeletilihased alluvad meie tahtele, sidelihased t66tavad meie tahtest s6ltumata, sydamelihaskude t66tab kogu aeg. K6iki neid juhivad kontratsioonvalgud. · Transportfunktsioon. Hemoglobiin on veres transport valk, annab punase v2rvuse. · Retseptorfunktsioon. · Energeetiline funktsioon. Rakkude lagunemisel vabaneb energiat. DNA-desoksyribonukleiinhape DNA on biopolymeer, mille monomeerideks on desoksyribonukleotiidid. Iga desokyribonukleotiid koosneb fosfaatryhmast, l2mmastikalusest ja desoksyriboosist.
Kogu p;irilik info paikneb tiksnes DNA mole- -: i. . il olla kullalt eriil- : -.ri1Lr-re tllesanne on piiriliku info siiili- . kulides. Seet6ttu on oluline, et ta siiilitaks oma :: '.l ekuliga seostunud I., .lLtnumast saadava info p6hjal regu- nukleotiidse j2irjestuse s6ltumata rakusiseste voi - -- - - irselt vdlja naiteks . -: ::-,ku k6iki elutalitlusi. Kui rakud jagu- -vdliste tingimuste muutustest. Pdristuumsete ::= :-tluIe edaspidi (vt : s 1--rs.i1'3c1 moodustunud ttitarrakud organismide kromosoomid paiknevad rakutuu- saama samasufJuse p2irili- mas ja seda timbritsevad membraanid kaitsevad
annaabi.ee 
