anumad ja vahendid hOlbastamaks kipsitaigna segamist ja valamist - Suttardiviskosimeeter - Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tlpsus 0,1 g 4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse mli5ramine Kipsi jahvatuspeensus mii?iratakse s6elumise teel s6elal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse s6elale nr 02, s6elumine sooritatakse k[sitsi. Sdelumine loetakse ldpetatuks, kui s6elumisel l6bib 1 minuti jooksul s6ela viihem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust v6ljendab sOelale jaiinud materjali hulk (%-des) soelumiseki vdetud esialgsest massist. L6pptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, tiipsusega 0,lYo. Katsetulemused ndidatakse punlois 5. I . 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi miiiiramine
Tera iilemine m55de D miiiiratakse s6elanaliiiisi tulemuste p6hjal. Tera tilemiseks m66duks D loetakse sdela ava, mille kogujiiiik ei iileta 5% kogu proovist. Tera alumine m66de d miidratakse s6ela avaga, mida lZibib viihem kui 5% kogu proovist. Proovi s6elumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus s6elal ei iiletaks tera iilemist m56tu. Jiiegid sdeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajZiZigid ja kogujaAgid protsentides. S6elumise vdib lugeda lSppenuks, kui s6elale j[?inud materjali kogus iiheminutilise sdelumisega ei muutu enam kui 1,0olo. a) Osajii2ik q o/o-des sdelal i : a, =!i'1gv/o ,valem 4, m kus mi -jiiiik sdelal i, [g] m - kogu proovi mass, [g] Nriide
annaabi.ee 
