Katsetatava proovi kogus peab olema seda suurem, midajtimedam on killustik. Killustik, mille tera iilemine m66de on 4; 8; 16; 31,5 ja enam mm (antud katses 4,8, 16 mm), peab proovi vZihim mass olema vastavalt 0,2; 0,6; 2,6; l0 ja 40 kg (antud katses 0,2; 0,6; 2,6 kg). Tera iilemine m55de D miiiiratakse s6elanaliiiisi tulemuste p6hjal. Tera tilemiseks m66duks D loetakse sdela ava, mille kogujiiiik ei iileta 5% kogu proovist. Tera alumine m66de d miidratakse s6ela avaga, mida lZibib viihem kui 5% kogu proovist. Proovi s6elumine toimub osade kaupa nii, et killustikukihi paksus s6elal ei iiletaks tera iilemist m56tu. Jiiegid sdeltelt kaalutakse ning arvutatakse osajZiZigid ja kogujaAgid protsentides. S6elumise vdib lugeda lSppenuks, kui s6elale j[?inud materjali kogus iiheminutilise sdelumisega ei muutu enam kui 1,0olo. a) Osajii2ik q o/o-des sdelal i : a, =!i'1gv/o ,valem 4,
9,9 rJ!,8. .1 000 = | 57 q * rc7 o4 V: 1000 cm # Katsetulemused on toodud tabelis g.t. 7.2. Liiva niiiva tiheduse mEliramine N6ivtiheduse ehk terade tiheduse m?iiiramisel elimineeritakse puistematerjalide vahele j6iivate tiihikute ruumala. Naivtihedus ei arvesta kivimi terade sees olevate tiihikuie mahtu. Liiva niiiva tiheduse mii2iramiseks kaalutakse 250 g liiva, mis on l?ibinud s6ela avaga 5 mm. See liiv puistatakse 500-ml mensuuri, kuhu on eelnevalt valatud 250 ml vett. Liivaterade ruumala miiiiratakse mensuuri lugemite vahena. Erinevus kahe mii6ramise vahel ei tohi ola suurem kui 20 $. sur.r*ate erinevuste korrar viiakse lflbi veel kolmas m?iiiramine ja arvutatakrc urit*.#iline keskmine kahest liihimast fulemusest. Liiva terade tihedus O, l#l arvutatakse jiirgmiselt: p,=ffi.looo
- Vicat'aparaat - Prismalisedmetallvormid - Paindeseade - Hiidrauliline press - Elektrooniline kaal - tlpsus 0,1 g 4. Katsemetoodikad 4.1. Jahvatuspeensuse mli5ramine Kipsi jahvatuspeensus mii?iratakse s6elumise teel s6elal nr 02, millel ava 0,2 x 0,2 mm. Kipsist kaalutakse proov 50 g ning asetatakse s6elale nr 02, s6elumine sooritatakse k[sitsi. Sdelumine loetakse ldpetatuks, kui s6elumisel l6bib 1 minuti jooksul s6ela viihem kui 0,05 g materjali. Jahvatuspeensust v6ljendab sOelale jaiinud materjali hulk (%-des) soelumiseki vdetud esialgsest massist. L6pptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena, tiipsusega 0,lYo. Katsetulemused ndidatakse punlois 5. I . 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi miiiiramine Kipsitaigen loetakse normaalkonsistentsiks, kui vfiljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist viimase iilestSstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm.
rotr/. | 2 $ om + -.) l b) Fraktsioon8-16mm ( ."^"kc I rrav--i I p" =l r- = 45,50/. ! I.rooY. | 2640+l n') 5.4Terastikulisekoostisemeeramine a) Proovimassoli 600,19. a 1- Killustilu Tabel5.4. 4-8rnmtestiku koostisemiuhamine S6ela JEUIK OsajaekKoguja:ik Labind av4lnm sdelal,g aiyo 4Y" L7o/o t1.z 7.3 r2 98.8 8,0 4l -0 6,8 8,0 92,0 5.6 215.8 36.0 1V T 56.0 4,0 227.2 37,9 81.9 l8.l 2,4 96,3 16,0 97-9 2.1
annaabi.ee 
