rEgr-nurn1 'sus soil" ilesrlog1 sn$gg^ qnpusq rErgl euooel eln8uerud 'e1eurs]se,rreepmnf epueu tr1nrn $n1Jggl prumpuesq srsseslordgo.lerup sesn1rg-e.Asrruepos prstrrel n8uepoolsrurlel ef plelooqood es1e1ep1e[ru 6eltlEeerstureprdnpureer ]sep^qrle{p1! llsleuue p1n) 1nEuuee1serlur1nl leqo{ ulrs s$IslpueElgl nsresoel NIIIuooFllpB{ '$Insreso"l e$Is}e}eruru ouo snuoolslls s1u 'rp1rde4 epeg ?uruoo6elln lrueelqls qeed 'epe1n1e1nFl lg "rlPJ 's{npr nsresoel selnntu 'qem1n{ ruse}s$selpur oeqern8o;1 :pnprlsnteEel i 'egBur qesl^">l uo snu ?qer n8o; :EuFeelse,rutrgl slesos-I
Ajaühik on tavaliselt 1 aasta. Juurdekasvu mõjutavad nii ressursside olemasolu kui vaadeldava perioodi ehk ajahorisondi pikkus. Ka keskkonnateguritel (toidu hulk ja kvaliteet, populatsiooni vanuseline struktuur, kasutajate hulk) on oluline roll. Taastuvate ressursside juurdekasvu lihtsaim modelleerimise viis on oletada, et juurdekasv perioodil t (Gt) on funktsioon praegusest varu suurusest St Gt G ( St ). GMSY = HMSY G1 = H1 0 S1U SMAX S1L SMSY Joonis 6.2. Populatsiooni loomuliku juurdekasvu kõver (allikas: Perman, 1999) Punktid 0, SMSY, ja SMAX on olulised populatsiooni kasvu kirjeldamiseks. 0 on see kriitiline punkt, millest väiksema suuruse juures ei suudeta ennast säilitada. Punkt SMAX on pikas perspektiivis populatsiooni tasakaaluseisund: populatsioon on nii suur kui seda võimaldab keskkonna kandevõime. Suremus on sama suur kui sündivus ning populatsiooni suurus ei muutu.
" #l[##%sO#MJ{{_^i`N
ZRQK45/ ##<7k6#|G#EPM#B-t#9--*$
?
#=[#mQ;]qnLm##]#*N#C{##hO#~#NGO>#
~+##,eot#oA#*H#G
U##^<###>#^t#P[K$
Zmd8.H]a#Rn|.iZFzS#u)5%):oH-
]Vvj O/Q#r,";KHrk2p# 8_?#d#{
fquOy##x#[ #l h )p C#E}zM#Q|L|
#~_#o~,j#z- #uK
HfZc[i-|y#WOo&>#x####Su}]/Ke
2^
[>Qm#Kk6$y#R#7Vpb:v^W$SjQR$3###Fj6#
#'MC#,fk >#
###########��##���#�###�##^��#`���OJ##QJ##o(#�h####�H####��#####�##########h#######
#####��##���#�###�##^��#`���OJ##QJ##^J##o(#�h####�H####o######�##########h#########
###�P##���#�###P##^�P#`���OJ##QJ##o(#�h####�H####��####H)ࡱR############�#�_########
####�##|
############