Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"seisneb" - 367 õppematerjali

4
docx

Vastupidavuse arendamine

Peamine kasu vastupidavuse arendamisest enamusel sportlastel seisneb väsimusele vastuseisu võimekuse omandamises, mis tekib intensiivsete treeningute ja võistluse käigus. Sportlik tulemus sõltub 70% ulatuses indiviidi pärilikust lihaste koostisest. Teiseks faktoriks, mis mõjutab vastupidavusnäitajaid, on psühholoogiline häälestatus: motivatsioon, tahtejõud ja võidu soov. Vastupidavustreeningud on kasulikud ka tervisesportlastele, kuna treening:  parandab töövõimet, annab igapäevatoimetusteks rohkem energiat  tugevdab südant  tõhustab vereringeelundkonna tööd, alandab vererõhku  tugevdab luustikku  kiirendab ainevahetust  põletab rasva  leevendab stressi, parandab meeleolu  vähendab diabeedi tekkimise ohtu Tugevat vastupidavust vajavad peaaegu kõik spordialad. Kiirusaladel jõutakse varem tippu kui vastupidavusaladel, kuna kiiruse arendamist on võimalik efektiivselt varem arendada. Kui tava...

Kehaline kasvatus - Põhikool
7 allalaadimist
38
doc

Geograafia 9nda klassi õpiku lühikokkuvõte

Õhutemperatuur  Eesti madalaim temp. -43,5 Jõgeval.  Eesti kõrgeim temp. +35,6 Võrus *Kõige külmem kuu on veebruar ja kõige soojem juuli. Tuuled *Eestis valitsevad edela- ja läänetuuled. *Novembrist jaanuarini puhuvad tugevamad tuuled. *Üldiselt haruldased keeristormid ja tugevad rajud on viimastel aastakümnetel muutunud sagedasemaks. Sademed *Eestis sajab keskmiselt 550-800mm. *Kõige rohkem sajab kõrgustikes, kõige vähem Lääne-Eesti saarestikes. *Aprill-oktoober sademeterikas. Kõige vihmasem august. Kõige kuivem veebruar. Saartel langeb enamik sademeid septembrist novembrini. *Püsiv lumikate tekib kõrgustikel detsembri algul , kuu lõpuks on aga lumikate kõikjal mandri Eestis. Saarted kattuvad lumekattega jaanuari keskel. *Kõige paksem lumi sajab maha Haanja kõrgustikul. *Lumi sulab enne saartel, siis mandril. Kliima muutumine Kasvuhoonefekt, seisneb selles, et gaasid lasevad küll hästi läbi päikesekiirgust maapinnale, ent takistavad Maalt lähtuva pikalainelise soojuskiirguse hajumist maailmaruumi. *Eesti kliima on muutunud merelisemaks: talved pehmemad, rohkem sademeid ning suved jahedamad. LÄÄNEMERI Mis on riimvesi? *Läänemeri on poolsuletud sisemeri. *Veemass kujuneb: jõgede magevee, läbi väinade tuleva soolase ookeanivee segunemisel, seetõttu on Läänemeri riimveeline veekogu.(keskmine soolsus 8-10 promilli, mis on 4x väiksem maailmamere omast). *Läänemeres on liigivaene, ent isenditerikas elustik. Eesti rannikumeri *Läänemere veetemp. suure muutlikuse põhjustavad: eraldatus ookeanist, madalaveelisus ning vaheldusrikas ilmastik. *Läänemere madal soolsus on tingitud: väike auramine, mageda jõevee suur sissevool, halb ühendus Põhjamerega. *Veetaseme kõikumised Läänemeres seostuvad püsivate tugevate tuultega, mida oma korda võimendavad sad...

Geograafia - Põhikool
26 allalaadimist
108
doc

MATEMAATIKA TÄIENDÕPE: Valemid

Sündmused, mille esinemist või mitteesinemist vaadeldakse antud tingimuste kompleksi korral, moodustavad ühe sündmuste klassi. Sündmused liigitatakse järgmiselt: 1) kindel sündmus  on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral alati toimub; 2) võimatu sündmus  on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral mingil juhul toimuda ei saa; 3) juhuslik sündmus (tähistatakse A, B, … , aga ka A1 , A2 ,... ) on sündmus, mis vaadeldava sündmuste klassi korral võib toimuda või mitte toimuda. 9.4 Tehted sündmustega Sündmuste summa A  B (ehk ühend A  B ) on sündmus, mille puhul toimub kas sündmus A või sündmus B või mõlemad (“A või B või mõlemad”). Sündmuste korrutis AB (ehk ühisosa A  B ) on sündmus, mille puhul toimub nii sündmus A kui ka sündmus B (“A ja B”). Sündmuse A vastandsündmus A on sündmus, mille toimumine seisneb sündmuse A mittetoimumises. Kahte sündmust A ja B nimetatakse teineteist välistavaks, kui nende korrutis (ühisosa) on võimatu sündmus: AB   (ehk A  B   ). 49 Sündmused moodustavad täieliku sündmuste süsteemi, kui katse korral üks neist kindlasti toimub, nendest kõik on võrdvõimalikud ja paarikaupa teineteist välistavad. 9.5 Sündmuse sagedus. Sündmuse tõenäosus Olgu sooritatud n katset ja mingi sündmus A toimugu selles katseseerias m korda. Sündmuse A sageduseks selles katseseerias nimetatakse arvu m P  A   . n Sündmuse sagedus on määratav vaid pärast katseid. Võib tähele panna, et pikas katseseerias sagedus stabiliseerub, kõikudes mingi konstantse väärtuse p...

Algebra I - Põhikool
49 allalaadimist
96
doc

Bioloogia TV 8. kl 2. osa lk 1-43

Näide. Põhjus: Inimene rajab hüdrojaama ehituse käigus jõele tammi. Tagajärg: 1. Kiirevoolulise jõe asemele tekib veehoidla, mille elutingimused ei sobi kiirevoolulise ja hapnikurikka veega kohastunud selgrootutele ja need hävivad. 2. Lõhed ei pääse koelmutele ja neil ei tule järelkasvu. 3. Kujuneb uus, liigivaesem ökosüsteem. Põhjus: inimene mürgitab umbrohtu mürkidega Mõju on loomadele -loomad hukuvad 5.2. Kirjuta looduslikke tegureid, mis võivad ökosüsteemi tasakaalu rikkuda. Teised liigid, ilmastikuolud: looduskatastroofid, kuumus. Kokkuvõte Lõpeta kirjalikult lause „Sellest peatükist sain teada, et ..... “. --- 36 Peatükk 38. Miks on elurikkus tähtis? Peatükk 39. Mis ohustab elurikkust ja kuidas seda kaitsta? Ülesanne 1. Elurikkus jaotatakse kolmeks tasandiks. Nimeta need ja kirjuta igaühe kohta lühike seletus, milles see rikkus seisneb . Liigirikkus- Selle all mõistetakse kõiki maailma liike. Elupaikade paljusus- See tähendab seda, kui palju on maakera mingis piirkonnas ökosüsteeme. Geneetiline mitmekesisus- sama liigi siseste isendite omavaheline erinevus. Ülesanne 2. Paaristöö. 2.1. Selgita, miks on elurikkus majanduslikult tähtis. Paljusid loomi kasutatakse toiduks. Toiduks kasutatakse ka taimi. See on ka tähtis meditsiinis, sest paljud ravimid on pärit loodusest. 2.2. Selgita, miks on elurikkus ökoloogiliselt tähtis. Sellepärast ,kui ühe liigiga midagi juhtub, mõjutab see ka teisi liike. Ülesanne 3. Ülesanne lahendamiseks õpetaja abiga. Selgitage, kuidas tabelis märgitud põhjus võib tingida liigi kadumist. Täitke tabel näite järgi. Loomad võib valida loetelust. Otsige abi internetist. Loetelu: Bengali tiiger, sinivaal, suur panda, merikotkas, hunt. Tabel: Miks mõni liik on rohkem ohustatud kui teine? (Tabel...

Bioloogia - Põhikool
205 allalaadimist
4
doc

SELGROOTUD II KORDAMISKÜSIMUSED

) 2. Nimeta lülijalgsete põhirühmad, too näiteid (igast rühmast 3) VÄHID nt: jõevähk, mullakakand, krabi ÄMBLIKULAADSED nt: tarantel, ristämblik, vesiämblik PUTUKAD nt: sipelgad, mardikad, liblikad, lepatriinud, sääsed, kirbud 3. Kus elavad vähid, too näiteid. Meres-homaar, krabi, krevett Magevees- jõevähk, vesikakand, vesikirp Maismaal- mullakakand, keldrikakand, kookosevaras ja TRIINU 4. Kirjelda jõevähi välimust (katted, kehaosad, nende osad) Nende keha katab kitiinist koorik, mis sisaldab lupja, värvuselt rohekas-pruun, keha koosneb 2. osast-pearindmik(2p.tundlaid, nokis, 1p liitsilm, suu, käimisjalad) ja tagakeha(6 lüli, 5p. ujujalgu, 5-osaline sabauim) 5. Kuidas vähid kasvavad? Vähid kasvavad kestudes. 6. Kellest, kuidas vähid toituvad? Taimtoidulised- krill; loomtoidulised- homaar; segatoidulised- jõevähk. 7. Milles seisneb vähkide tähtsus looduses? 1. Loomadele toiduks; 2. toituvad väiksematest loomadest; 3. Puhastavad veekogusid 8. Millised loomarühmad kuuluvad ämblikulaadsete hulka, too näiteid. Skorpionid-…………………….….…………….. ; lestad- tolmulestad,sametlestad, ;puugid- laanepuuk, võsapuuk. 9. Kirjelda ämbliku välimust (kehakatted, kehaosad, nende osad). Ämbliku keha katab kitiinist kest-välistoes, kaitsevärvus, keha on lüliline, karvakesed jätkedel ja mujal kehal. Keha koosneb 2 osast: pearindmik(suu, 2p. jätkeid, 8 lihtsilma, 4p. jalgu), tagakeha(hingamisavad, võrgunäsad). 10. Kuidas ja milleks koovad ämblikud võrke? Ämbliku tagakehas on näärmed, mis toodavad võrguniiti, mis koosneb valgust ja on väga tugev. 1. Püünisvõrgu tegemiseks; 2. uru vooderdamine; 3. saagi mähkimine; 4. munade kookon; 5. liikumine. 11. Kuidas ämblikud saaki püüavad ja toituvad...

Bioloogia - Põhikool
6 allalaadimist
102
docx

LUSTIVERE VILISTLASED LAIAS MAAILMAS

Tagasi on tulnud veel Laine Tagam ja Heleri Salo 13 3. Tööl mujal maailmas Uurisin alates 1972. aastast lendude kaupa, kui palju vilistlasi on mujal maailmas tööl käinud või käivad tööl. Tundsin huvi, mis riikides käiakse tööl ja mis töid tehakse. Kõige rohkem käiakse tööl Soomes. Üksikuid töötavad Rootsis, Norras, üks vilistlane töötab Venemaal, üks Lätimaal. Kui enamik vilistlastest töötavad ehitusel või suviti maasikakorjamisel ehk siis teevad lihtsamaid töid, siis näiteks Martin Timusk töötab Riia Ülikoolis. Martin Timusk on doktorikraadiga Tartu Ülikooli teadur. Oma töö kohta Rootsis kirjutab Uno Targama järgmist: „Ma töötan Rootsis ja töö ajal kasutan ka kohalikku majutuspaika. Olen ametilt hoolduse ja remondi juhataja ning minu töö seisneb matkaautode (Touring Cars-Camping Cars) hoolduses ja remonditööde teostuses ja organiseerimises ning ka vajalike varuosade tellimises nende matkaautode tootja tehastest. Kuna töötasin eelnevalt Soomes metallialal, siis läbi juhuse leidsin huvipakkuva töö Soome firmast TC Vehicle OY, mis asub Helsingis Vantaal ning sealt edasi suunati mind 2011. aastal siia Rootsi sama firma Rootsi-poolsesse ettevõttesse TC Vehicle OY Finland Filial. Tööga olen rahul, sest see meeldib mulle tänu oma mitmekesisusele ja sellega kaasnevatele tehnilistele nüanssidele. Ainus ebameeldiv tõik on see, et töökoht on kodust ja perest liiga kaugel. Kuid töögraafik on seatud selliselt, et olen kolm nädalat Rootsis tööl ja nädala kodus koos perega. Kuid peagi olen kogu Soome emafirma toimingu toomas Eestisse ning siis olen juba Põltsamaal koos oma perega ning teen sama tööd kodumaal edasi. Üldiselt ollakse tööga rahul, aga sellis...

Uurimustöö - Põhikool
2 allalaadimist
13
docx

BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS

Tartu Karlova Kool BUDISMI ÕPETUSED JA ELUVIIS Usundiõpetuse referaat Autor: Kati Ilus 9a klass Tartu 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................3 BUDISM JA BUDDHA........................................................................................................4 BUDDHA ÕPETUSED.........................................................................................................5 Neli õilsat tõde...................................................................................................................5 Õilis kaheksaosaline tee.....................................................................................................6 Dukkha...

Usundiõpetus - Põhikool
1 allalaadimist
1
docx

Seened ja bakterid

Hüüfid on seeneniidid 2.Kandseened on söögiseened 3.Selgita seente rakenduslikku tähendust! Surnud organismide lagundajad 4.Millest tuleb mõndade bakterite patogeensus? Väliskeskkonda eritavatest mürkainetest ­ bakteritoksiinidest 5.Selgita spoori tähtsust! Bakterid saavad spooride kujul ilma vee ja toitaineteta elada aastasadu 6.Kirjelda hetero- ja autotroofide erinevust! Heterotroof saab elutegevuseks vajaaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil.Autotroof sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest. 7.Mis ülesanne on bakteritel looduses? Jääk ainete ja surnud organismide lagundajad 8.Millest toituvad maja ämblikud? Teistest majapidamises olevatest putukatest 9.Kuidas mõjuvad rasvased toidud meie ajutegevusele? Hävitab sünapseid, mis mõjutavad mälu ja õppimisvõimet 10.Kirjelda dissimilatsiooni ja assimilatsiooni Dissimilatsiooni käigus lõhustatakse...

Bioloogia - Põhikool
1 allalaadimist
21
docx

Põrgupõhja uus vanapagan analüüs

TEOSE ZANR: Satiiriline allegooria ILMUMISAASTA: Tartu 1939 1. Autorist kokkuvõte (pere, haridus, ametid, eraelu, tervislik seisund jt. võimalikud loomingule mõju avaldanud tegurid) Anton Hansen Tammsaare sündis 1878 tavalisse taluperekonda. Kasvades ülesse 12 lapselises perekonnas ei ole Tammsaare võõras talurhava raskustele ja väljakutsetele. Tammsaare näitas juba noorena välja huvi kirjanduse vastu õppides Väike-Maarja kihelkonna koolis. Kuid majanduslikud raskused ja haigestumine lükkasid ta algkooli lõppetamise 18 elu aastasse. Keskhariduse sai ta Hugo Treffnerist kust jätkas toga Tallinnas ajalehetoimetuses kuni astuts Tartu ülikooli õigusteadust õppima kus oma õpinguid rahastas ta viiulituntide andmisega. Samas tundis ta ka huvi filosoofia ja psühholoogialoengute vastu. 1911 põdes Tammsaare tuberkuloosi ja puhkas Kaukaasias ning venna ta...

Kirjandus - Põhikool
110 allalaadimist
50
pdf

AJALOO RIIGIEKSAMI ÜLESANDED

Esmatrükiga (1995) võrreldes on raamatusse lisatud kümne aastaga ilmunud uusi uurimistulemusi, intervjuusid, memuaare ja dokumente, mis varem polnud kättesaadavad. Mõlema raamatu projektijuhiks on Gorbatšovi endine abi välispoliitilistes küsimustes ajaloolane Anatoli Tšernjajev. Mõlemad raamatud on Gorbatšovi-kesksed, nende eesmärk on esitada niisuguseid dokumente ja ajaloosündmusi (fakte) ning nende inter- pretatsioone, mis näitavad perestroikat ja endist NLKP peasekretäri ning NSV Liidu ainsat presidenti positiivses valguses, sh tema tegevust Liidu reformimisel ja säilitamisel, lükates ümber süüdistused, nagu oleks Gorbatšov süüdi impeeriumi lagundamises. Gorbatšov-Fondi publikatsioonide keskne idee seisneb selles, et Liidu lagunemist kui globaalset katastroofi saanuks ära hoida, juhul kui Gorbatšov oleks saanud ja jõudnud ellu viia plaani teisendada unitaarriik demokraatlikuks, reaalseks, efektiivseks föderatsiooniks uue liidulepingu sõlmimisega, mis nurjati ühest küljest “reaktsioonilise”, “sisuliselt suurriikliku” augustiputšiga (mille taga- järjel vabariigid laiali jooksid) ning teisest küljest Venemaa suveräänseks kuulu- tamisega ja Belovežje “seadusevastaste”, “hävituslike” kokkulepetega. Lepetele allakirjutajad Boriss Jeltsin, Leonid Kravtšuk ja Stanislav Šuškevitš, kes läksid rahva tahte (referendum 17. märtsil 1991) vastu, pole selle eest mingit vastutust kandnud – ei juriidilist, poliitilist ega moraalset.15 Siin on ilmne Gorbatšovi ja tema lähikonna taotlus Putini-aegset konjunktuuri ning nostalgialainet ära kasu- tada, tõestamaks, et Gorbatšovi Liidu reformimise ja säilitamise k...

Ajalugu - Põhikool
6 allalaadimist
8
doc

Tabel (1. osa) - MS Word 2003

osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (1. osa) Tabel on konteiner, mida kasutatakse teksti, andmete või piltide organiseerimiseks. Tabel koosneb kastikestest, mida kutsutakse lahtriteks (ingl. Cell). Vertikaalsete lahtrite gruppi (ülevalt alla) kutsutakse veeruks (ingl. Column). Horisontaalsete lahtrite gruppi (vasakult paremale) kutsutakse reaks (ingl. Row). Kõik tabeliga seotud toimingud asuvad menüükäsu Tabel (ingl. Table) all. Tabeli lisamine/kustutamine Tabelit on kõige mugavam teha prindi- ehk küljendivaates (tavaliselt sul juba valitud). Kui tabelis on palju veerge, on parem ta leheküljele paigutada rõhtsalt (tavapärase püstise asemel; seda saab teha menüükäsuga Fail > Lehekülje häälestus… (ingl. File > Page Setup…) ava- nevas dialoogiaknas). Tabeli loomiseks kas  klõpsata standardriba tabelinupul ,  valida menüükäsk Tabel > Lisa > Tabel… (...

Tekstitöötlus - Põhikool
3 allalaadimist
12
pptx

Sos-pillid

Toimivad nad tõhusalt ka siis, kui neid manustatakse 72 tundi pärast seksuaalvahekorda. Siiski, mida varem neid kasutada, seda tõhusam on hädaabipillide toime. SOS-pillid ei ole esmavaliku meetod rasedusest hoidumisel! Vanasti sisaldasid SOS-pillid palju östrogeeni, mille tagajärjel naine muutus rahutuks ja rinnad muutusid valulikuks. Kuid nüüd sisaldavad need peamiselt ainult progestiini. Müüdid SOS-pillide kohta ● Seda on raske osta - SOS-pilli ostmiseks ei lähe vaja retsepti ja see on kättesaadav kõikidele. ● Sa tunned end peale selle võtmist väga halvasti - Ekspertide sõnul pole nende esinemine sagedane ja tavaliselt on need leebed. Peale SOS-pilli võtmist võid tunda kerget uimasust või peavalusid, aga need on kiiresti mööduvad nähtused. Kõige levinum kõrvaltoime on menstruaaltsükli häired sellel kuul. ● See peatab raseduse kui see juba alanud on - Pilli funktsioon seisneb selles, et see pidurdab või lükkab edasi ovulatsiooni. Kui munarakk on juba vabastatud, viljastatud ja pesastunud, siis SOS-pill ei saa enam midagi muuta. ● See on efektiivne ainult kohe peale vahekorda võtmist - Uuringud on aga näidanud, et pill võib olla efektiivne kuni neli päeva peale vahekorda, kuigi maksimaalne efektiivsus on 72 tunni jooksul peale vahekorda. See ei ole suurema kaaluga naistel nii efektiivne - Euroopa meditsiiniagentuur (EMA)on välja selgitanud, et SOS-pilli võivad kasutada kõik naised, hoolimata sellest, kui palju nad kaaluvad. Sellel võivad olla pikaajalised kõrvalmõjud - SOS-pillidel ei ole pikaajalisi kõrvaltoimeid. See on usaldusväärne rasedusvastane meetod - Need on mõeldud rasedusest hoidumiseks vaid hädaolukordades ja Kuidas toimib? Suures annuses progestiini pärsib või lükkab edasi ovulatsiooni (ehk munaraku eraldumist munasarjast), takistab emakakaela li...

Bioloogia - Põhikool
4 allalaadimist
4
docx

Kordamisküsimused Geograafia

Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat? Päikesekiirguse hulk, maapinna iseärasused, hoovused, püsivad või poolpüsivad madal- ja kõrgrõhualad. (Mäestikud Atlandi ookeani ääres, Islandi miinimum, Põhja- Atlandi hoovus, Atlandi ookean, Aasia maksimum, Assoori maksimum, asend vahemikus 36-84 kraadi pl, läänetuuled) 2. Kuidas mõjutab aluspind päikesekiirguse neeldumist? See, kui palju kiirgust neeldub ja mil määral pinnas soojeneb, oleneb sellest, kas aluspind on vesi või maapind; hele (rannaliiv, lumi) või tume (küntud põld, kuusemets) ning missuguse nurga all päikesekiired aluspinnale langevad. 3. Miks õhumassid liiguvad? Sest, seal, kus õhk soojeneb, tekib tõusev õhuvool ning õhurõhk alaneb. Selleks, et õhumassid liikuma hakkaksid on vaja temperatuuride erinevust maa (või mere) pinnal. Maa ekvaatori kohal, kus temperatuur on kõige kõrgem, hakkavad õhumassid tõusma...

Geograafia - Põhikool
100 allalaadimist
10
pdf

17.SAJAND TEADUSREVOLUTSIOON

koolifilosoofiaks, sest niisugust lähenemist õpetati eeskätt ülikoolides. Skolastilise lähenemise suurim autoriteet oli vanakreeka filosoof Aristoteles. VARAUUSAEG Varauusajal hakati suuremat huvi tundma looduse vastu. Suurt rõhku pandi hoolikatele vaatlustele ja teaduslikele katsetele (eksperimenditele) mis aitasid loodust tundma õppida. Inglise filosoof Francis Bacon (1561-1626) kritiseeris skolastilist lähenemist tugevalt. Ta kutsus kõrvale heitma senised teadmised ning ehitama üles uue teaduse süsteemi, mis toetuks meeltega kogutud andmetele kui ainsale käegakatsutavale teadmiste allikale. Seda nimetatakse empiiriliseks meetodiks. EMPIIRILINE MEETOD JA MIDA FRANCIS BACONIL SELLE KOHTA ÜTELDA OLI Empiiriline meetod on meeltega kogetud andmetele tuginev teadusliku uurimise meetod. Baconi sõnutsi on empiiriline meetod, midagi, mis on küll raskesti teostatav, kuid kergesti seletatav. See seisneb selles, et empiirilist meetodit kasutades määratakse tõsikindluse astmed ning seatakse meeltele piirid, aga mõttetöö, mis meelte kannul käib, lükatakse tagasi. Selle asemel rajatakse mõttele uus ja kindel tee meelte tajumusest endist. Baconi arvates saab inimene kui looduse teener ja tõlgendaja aru sellest vaid nii palju, kui ta on looduse korda, mõtete ja tegudega uurinud, rohkemat ta lihtsalt ei tea ega suuda. Samuti arvas Bacon, et loogika kõlbab vaid vigade püstitamiseks ja kinnistamiseks, kui et tõe uurimiseks. Seega on loogika rohkem kahjulik kui kasulik. Bacon ütles, et tõe uurimiseks on ja saab olla vaid kaks teed. Üks neist lendab meelte ja üksikasjade juurest kohe kõige üldisemate väideteni, ning tuletab siis neist õlimatest õpetuslausetest kui vankumatust tõest vahepealsed väited. Teine tee lähtub meelte abil tunnetatud üksikasjadest ning liigub sealt järjepidevalt samm-sammult kõrgemale edas...

Ajalugu - Põhikool
8 allalaadimist
1
docx

Kas koolivormiga või koolivormita?

Ka paljud Eesti koolid nõuavad koolivormi kandmist. Sellegipoolest on mõned koolid otsustanud vaba riietuse kasuks. Maailmas on palju erinevaid arvamusi selle kohta, kas koolivorm on hea või halb. Peaaegu kõikides Eesti koolides on olemas oma unikaalne koolivorm, aga väga vähestes koolides on seda kohustuslik kanda. Koolivorme tehakse erinevatest materjalidest ning nad on erinevat värvi. Paldiski Põhikooli vorm on kollane ja must, Keila Koolil sinine ja must, Tallinna Reaalkoolil tumesinine. Kuid kõikidel nendel koolivormidel on ühine omadus, nad näevad välja elegantsed ja ranged. Laste arvamused koolivormist ei lange kokku. Mõned ütlevad, et nendele meeldib vormi kanda, aga teised eelistavad pigem teksapükse ja T-särki. Minu arvates on koolivormil nii plusse kui ka miinuseid. Esiteks, koolivormi kasutusele võtmisega tunduvad õpilased...

Eesti keel - Põhikool
6 allalaadimist
14
doc

Väga põhjalik kokkuvõte Eestis elavatest roomajatest

Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madud...

Loodus - Põhikool
4 allalaadimist
14
pdf

Suitsetamine ja tervis

Suitsetamine ja tervis Suitsetamine ​ uitsetamine on mingi ​aine​, ​suitsetatavate tubakatoodete​ või ​kanepi​ põletamisel S tekkiva ​suitsu​ eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil. Tubakat saab suitsetada ​suitsetatavate tubakatoodetega​ nagu näiteks ​sigarettidega​, sigarillodega​ või ​sigaritega​, ​piibuga​ või ​vesipiibuga​. Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga​ või ​joindi​ näol. Suitsetamise liigid Aktiivne suitsetamine - ​kui inimene ise omast vabast tahtest tarvitab tubakatooteid. Passiivne suitsetamine - kui mittesuitsetav inimene kellegi teise tubaka tarvitamise tõttu viibib tubakasuitsuga saastatud keskkonnas. Passiivse suitsetamise alla kuulub nii otseselt suitsetaja väljahingatav mürgine suits, sigareti otsast tulev mürgine tubakakemikaale sisaldav suits, kui ka pindadele ladestunud mürgised tubakasuitsust tekkinud keemilised peenosakesed, m...

Bioloogia - Põhikool
1 allalaadimist
8
pdf

Eksamiks kordamine füüsika 8. klass

Normaalnägija on inimene, kes ei vaja prille, ta näeb nii lähedale kui ka kaugele. Lühinägija näeb teravalt vaid lähedal asuvaid esemeid, inimese lääts on liiga kumer, kasutatakse nõgusläätsedega prille. Kujutis tekib võrkkesta ette. Kaugnägijad näevad selgelt kaugele, tal on nõgusad silmaläätsed, kasutatakse kumerläätsedega prille, kujutis võrkkesta taga. Mehaaniline liikumine on nähtus. Trajektoor on joon, mille kujundab liikuva keha mingi punkt. Teepikkus näitab kui pika vahemaa läbib keha vaatluse jooksul. Aeg näitab vaatluse kestust. Ühtlase liikumise kiiruseks nim füüsikalist suurust, mis võrdub läbitud teepikkuse ja selle läbimiseks kulunud ajavahemiku jagatisega. v=st kiiruse ühik on 1ms, mõõteriist spidomeeter. Keskmisel kiirus jagame kogu teepikkuse kogu ajaga. Kõik kehad on inertsed, ühtegi liikuvad keha ei saa peatada hetkeliselt. Inertsus seisneb selles, et keha püüab säilitada oma liikumise või paigalseisu. m1*v1=m2*v2 Massi mõiste on võetud kasutusele keha inertsuse arvuliseks iseloomustamiseks. Kehakaal on jõud, millega keha Maa külgetõmbejõu mõjul rõhub alusele või pingutab riputusvahendit. Mida suurem on keha mass, seda rohkem aega kulub keha kiiruse muutmiseks sama jõu ja sama kiiruse muutumise korral. Massi ühik on kg, mõõdetakse kaalumisega. Liikuva keha peatamiseks peab sellele mõjuma mingi teine keha. Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab ühe keha mõju teisele. Valem: F=mg. Mõõteriist: dünamomeeter. Ühik: N. Kehale massiga 100g mõjub 1N suurune raskusjõud. Kehade vastastikmõjus avaldab üks keha teisele sama suurt jõudu kui teine esimesele e F1=F2. Kehale mõjuvat kogujõudu nim resultantjõuks. Keha püsib paigal kui talle mõjuv kogujõud on 0. Kehade vastastikuse tõmbumise nähtust nim gravitatsiooniks. Raskusjõuks nim gravitatsiooni...

Füüsika - Põhikool
24 allalaadimist
8
doc

Bakterid ja viirused

Mis teeb gripiviiruse nii muutlikuks? (2) Vastus:  RNA-viirus. Kaasas ensüüm, mis info kopeerimisel teeb palju vigu → mutatsioon  Kui ühes rakus on korraga mitu gripiviirust, siis nad võivad kombineerida uued tüved  Tekivad Kagu-Aasias, kus inimesed, loomad ja linnud elavad tihedalt koos → viirus muteerub, levin inimesele 8. Milliseid probleeme tekitab papilloomviirus? Vastus: Soolatüükad, emakakaelavähk 9. Kuidas nakatutakse C-hepatiidi viirusega? Vastus: Viiruse ülekanne toimub verekontaktiga nt korralikult steriliseerimata meditsiinivarustus, narkootikume süstides. 10. Kuidas nakatutakse herpesviirusega? Mida ta põhjustab? Vastus: Nakatumine toimub nahakontakti kaudu. Tavaliselt põhjustab ville huultel või suguorganitel, kuid on palju erinevaid haiguspilte. 11. Milles seisneb praegu HIV-i ravi? Vastus: Hetkel on kasutusel ravimid, mis takistavad viiruse paljunemist. Haiguse levik aeglustub, kuid sellest lahti ei saa. 12. Kuidas levivad haigusi tekitavad bakterid: tuberkuloos, difteeria, salmonelloos, koolera, süüfilis, gonorröa. Vastus: Tuberkoloos- õhu kaudu Difteeria- piisnakkus Salmonelloos - ebakvaliteetne toit Koolera - saastunud joogivesi Süüfilis, gonorröa - sugulisel teel 13. Mis on antibiootikum? Laia toimespektriga antibiootikum? Kitsa toimespektriga antibiootikum? Vastus: Antibiootikumid- ained. Mis takistavad bakterite erinevaid protsesse Laia toimespektriga antibiootikum- mõjuvad paljudele bakteritele Kitsa- mõjuvad kindlatele bakteritele Viirustele ei mõju 14. Miks tekivad antibiootikumiresistentsed bakterid? Vastus: Inimesed ksutavad neid liiga palju, mõnikord aga ei võeta neid nii kaua kui arst on käskinud. MRSA 15. Mis põhjustab bakterite kiiret evolutsiooni? (4)...

Bioloogia - Põhikool
41 allalaadimist
6
doc

Geneetika

X- kromosoom on suurem kui y ja sisaldab rohkem geene. Neid X-kromosoomi geene, mida y- s ei ole nim. suguliiteliseks geenideks. Meestel on nad ühekordselt ja avalduvad igal juhul, ka retsessiivsel kujul. Seetõttu esineb meestel palju sagedamini retsessiivseid suguliitelisi haigusi. Daltonism - puna - rohe värvipimedus Hemofiilia - verehüübimatus, suguliitelinepuue, tuleneb retsessiivsetest algalleelidest X- kromosoomis (joonis vihikus) 5. Millest tuleneb kombinatiivne muutlikkus? Mutatsiooniline muutlikkus; mutageenid. Milles seisnevad geenmutatsioonid? Näiteid haigustest. Millal geenmutatsioonid fenotüübis ei avaldu? Millest tulenevad kromosoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Genoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Esinemb kahte tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus - seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglate genotüüpiideks. Kombinatiivse muutlikkuse korral kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Selel tulemusel saadakse erinevate genotüüpidega järglased. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutlikkus- geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide või geenide struktuuris Mutageen - mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilsied ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukelotiidses järjestuses. Nad hõlmavad tavaliselt geenisiseselt ühte või mõnda nukelotiidi. Selel tulemusena võivad tekkida uued alleelid. Nii näiteks võib replikatsioonil üks või mitu nukleotiidi kaduma minna, juurde tulla või a...

Bioloogia - Põhikool
22 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun