Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Ukraina abi Ukraina kaitse vajab abi. Tee annetus täna! Aita Ukrainat Sulge
Add link

"seisneb" - 367 õppematerjali

24
rtf

Suusatamine ja Eesti suusatajad

aasta Nagano olümpiamängudest.Ta esindab Elva Suusaklubi, tema treener on Jüri Käen. Ta oli Eesti lipukandja Sotši olümpiamängude avatseremoonial.Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste. Roland Lessing (sündinud 14. aprillil 1978 Tartus) on Eesti laskesuusataja.1998. aastal sai Lessing juunioride talvistel Euroopa meistrivõistlustel Minskis jälitussõidus 9. koha. Aasta hiljem samas peetud laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel oli ta sprindis 24, jälitusjooksus 19 ja teatejooksus kolmas. 2000. aasta laskesuusatamise suvistel maailmameistrivõistlustel Hantõ-Mansiiskis oli ta sprindis 6, jälitusjooksus 5 ja teatejooksus teine.7. septembril 2007. aastal Otepääl toimunud suvistel laskesuusatamise MM-il sai Lessing 10 km sprindis pronksmedali. Eesti kaitseväes on tal kaprali auaste. Mäesuusatamine Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Mäesuusatamine arenes välja murdmaasuusatamisest, kui mägikuurortidesse paigaldati suusatõstukid, et suusatajad saaksid kerge vaevaga tagasi mäe tippu, nii et nad said järskudelt nõlvadelt mitu korda alla lasta, mis muidu oleks olnud liiga väsitav. Mäesuusatamine on populaarne kõikjal, kus leidub lund ja mäenõlvi ning kuhu on võimalik rajada suusatõstukeid, sealhulgas paljudes kohtades Euroopas, Põhja-Ameerikas ja Jaapanis. Mäesuusatamises on põhiliseks tehniliseks raskuseks laskumise suuna ja kiiruse kontrollimine. Algajad teevad pöörde ning keeravad ühe suusa sissepoole. Kogenud mäesuusatajad kasutavad keerukamaid, kuid elegantsemaid ja suuremat kiirust tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Suusatamise ajaloos on olnud mitmesuguseid või...

Suusatamine - Põhikool
19 allalaadimist
2
doc

Füüsika kordamine 8 kl ( Jõud )

kehale mõjuvaks jõuks, jõu tähis ja möötühik ? Kehale mõjuvaks jõuks nimetatakse njuutonit mille tähis on N ja möötühik on 1N Mida tähendab see, et jõud on vektoriaalne suurus ? Seda et jõudu rakendatakse kindlas suunas, nt kui rakendad jõudu suunaga alla poole(maa külgetõmbe jõud) Mis juhtub kehaga, kui talle mõjub jõud ? Kui kehale mõjub jõud siis keha hakkab liikuma, kuna teda lükatakse mingis suunas ja see keha saab laengu. Mis on inertsus ? Inertsus on keha omadus, mis seisneb selles, et keha kiiruse muutmiseks antud suuruse võrra peab teise keha mõju esimesele kestma teatud aja. Mis on mass, selle tähis ja mõõtühik ? Mass on füüsikaline suurus mis iseloomustab kehade inertsust.Selle tähis on m ja möötühik on 1kg Millistel tingimustel on keha paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt ? Keha on paigal kui talle ei mõju ükski keha või keha on kas paigal või liigub ühtlaselt ja sirgjooneliselt, kui sellele mõjuvad jõud tasakaa...

Füüsika - Põhikool
4 allalaadimist
6
docx

Riigi iseloomustus: Norra

Bergen on arvatavasti tekkinud mere äärde samuti soodsa kliima ja kaubanduseks hea asukoha pärast (see on ka vana hansalinn). Majandus ja tööstus  Norra tööstus on suhteliselt kõrgelt arenenud. Peamine tööstustoodang on elektrienergia, nafta, rauamaak, malm ja maagaas. Majandus põhinebki suuremas osas teenindusel, nafta- ja maagaasitootmisel ning kerge- ja rasketööstusel.  Norra roll maailmamajanduses seisneb selles, et riik on Euroopas tähtis nafta- ja gaasitootja (suuruselt kolmas maailmas). Suured metsaalad ja odav hüdroenergia on taganud riigile tähtsa osa maailma tselluloosi- ja paberiturul. Transpordigeograafiline asend  Norra transpordigeograafiline asend on soodne, kuna peaaegu terve riik on ümbritsetud merega, tänu millele on riigil hea ühendus välismaailmaga. Mere lähedus soodustab riigi kaubandust. Ühine riigipiir Rootsi, Soome ja Venemaaga soodustab paremat kaupade liikumist läbi maismaa. Turismi arengueeldused  Turismi arengueeldusteks on Norra ilus loodus (nt. mäed tõmbavad riiki matkajaid), hea geograafiline asukoht, arenenud transport, head talvised spordivõimalused. Arengutase  Riigi arengutase on kõrge. Seal on 568 autot 1000 inimese kohta, 41 arsti 10 000 inimese kohta, 40 inimeselt sajast on Internet (2005 a andmed).  Arengutasemelt kuulu...

Geograafia - Põhikool
12 allalaadimist
6
docx

Taimekaitsevahendite mõju ühiskonnale, peamiselt Eesti.

Kui tolmlemist ei toimu, siis seemned ei valmi ja liik hääbub. Paljudel putukatel ja muudel kahjuritel tekib küllalt kiiresti vastupanuvõime taimekaitsevahendite suhtes. See tingib uute ja veel mürgisemate preparaatide tarvitamise. Kahjurputukate vastupanuvõime mürkidele avastati esimest korda juba 1908. aastal, kuid tavaliseks muutus see alles 1940. ja 1950. aastatel, kui mürke asuti kasutama väga laialdaselt. Lühikese elutsükliga, seega kiiresti sigivatel liikidel võib resistentsus tekkida väga lühikese ajaga. Näiteks Rootsis avastati DDT-le vastupidavaid toakärbseid vaid mõni kuu pärast mürgi kasutuselevõttu. Samamoodi on paljud umbrohud muutunud resistentseks nende tõrjel kasutatavate herbitsiidide suhtes. Rebasheina vastupanuvõime näiteks põhineb ainult ühe geeni mutatsioonil. Kahjulik toime ökosüsteemis ja koosluses seisneb erinevate organismide arvukuse muutmises, mis võib teatud organismidele põhjustada toiduvarude nappuse. Samuti rikutakse looduslikku tasakaalu: ühe umbrohu hävimine võib tuua kaasa teise ohjeldamatu leviku. Pestitsiidid ei täida enam oma ülesannet kaitsta kasvatatavaid taimi. Võimalikke lahendusi Eriti ohtlike pestitsiidide nagu DDT, samuti PCB, mida kasutatakse pestitsiidide lahjendajana, tootmine ja kasutamine on paljudes maades keelatud. Tänapäeval püütakse üha rohkem kasutada mittemürgiseid putukatõrjevahendeid. Kuna 50% kõigist pestitsiididest moodustavad just need, on see samm eriti märkimisväärne. Siinkohal on vajalik nimetada feromoone ja juvenoide. Feromoonid on bioaktiivsed ained, mida organismid eritavad väliskeskkonda teiste liigikaaslaste mõjutamiseks. Tähtsamad feromoonid on suguferomoonid vastassugupoole ligimeelitamiseks. Sünteetilisi suguferomoone kasutatakse kahjurputukate tõrjeks taimekasv...

Geograafia - Põhikool
3 allalaadimist
4
docx

Šimpansid

Sellises asendis võivad nad kiiresti joosta. Harva sammuvad nad kahel jalal. Puid mööda liiguvad šimpansid kiiresti brahhiatsiooni teel, rippudes oma tugevate käte otsas. Okstel liikumise ajal kasutavad nad sageli ka käsi ja jalgu samaaegselt. Šimpansid magavad pesas, lamades külili(kõverdatud põlvedega), mõnikord ka selili( väljasirutatud või vastu kõhtu tõmmatud jalgadega). Pesi ehitavad võra keskossa. Päevaseks puhkuseks rajatakse pesa maapinnale või puu otsa. Šimpansid tegutsevad rühmadena, milles loomade arv on ebastabiilne. Igasse rühma võib kuuluda 2 kuni 25 või rohkemgi isendit . Ka karja koosseis pole stabiilne. Sinna võib kuuluda üks paar(isane ja emane); leidub ka ainult isastest koosnevaid seltsinguid; samuti neid, kus on ainult emased koos eri vanuses poegadega; peale selle veel segasalku. Kohatakse ka erakuina elavaid isasloomi. Šimpansite karjaelu seisneb ühises toiduotsimises ja mitmesuguses omavahelises suhtlemises. Pojad ja 3-8-aastased noorloomad veedavad palju aega mängides. Täisealised hoolitsevad üksteise eest ja otsivad vastastikku karva. Šimpansid sigivad läbi aasta. Tiinus kestab 225 päeva. Harilikult sünnib üks poeg, kuid tuleb ette ka kaksikuid. Poeg on sündides paljas ja abitu. Õige mitu kuud on nad tihedalt emaga seotud. Emased saavad suguküpseks 5-10-aastaselt, isased 7-8-aastaselt. Potentsiaalne eluiga on 60 aastat. Šimpansid söövad peamiselt taimset toitu, mis koosneb mahlakatest puuviljadest, lehtedest, pähklitest, noortest võrsetest, seemnetest ja puukoorest, kuid ei põlga vahel ka sipelgaid ja termiite. On jälgitud, kuidas šimpans pistis kepikese sipelgapessa ning lakkus siis selle peale kogunenud sipelgaid. Mõndade teadete kohaselt valmistavad šimpansid endale jooginõu lehe torbikuks keerates. Lävimisel kasutavad šimpansid umbes 30 e...

Bioloogia - Põhikool
3 allalaadimist
4
doc

Prantuse revolutsiooni kordamine

Miks tekkis ühiskondlik kriis Prantsusmaal? Rahvas polnud rahul ebavõrdsete õigustega . 3.Miks tekkis majanduskriis Prantsusmaal? *kuningas elas luksuslikult, vaatamata sellele, et riigis oli raha puudus. *seisustel olid ebavõrdsed seisused. 4.Kuidas muutus rahvaesinduse nimetus ja koosseis revolutsiooni eel? Esialgu Generaal staadid, siis 3 seisus lahkus ja nimetas end ragvuskoguks sellega liitusid mõned aadlikud ja nimetasid end asendavaks koguks. 5.Millal ja mis sündmusega algas SPR? Algas 14. juulil 1789 a, Bastille vallutamisega. 6.Milliseid ümberkorraldusi tegi Asutav Kogu? * võttis vastu esimese põhiseaduse *kaotati ees õigused *võrtsustati maksu maksmised 7.Millal võeti vastu I põhiseadus? Millised olid peamised ideed (riigikord, võimujaotus)? 1791 aastal, Riigikord oli konstitustooniline monarhia. Seadusandlik võim-Seadusandlik kohu Täide saatev võim- kuningas Kohtuvõim-kohtunikud 8.Milles seisneb «Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsiooni» ajalooline tähtsus? *Kehtestati inimeste vabadus ja võrdsed õigused 9.Millised poliitilised jõud olid esindatud Rahvuskonvendis? *jakobiidid *soo * žirondiinid 10.Miks kehtestasid jakobiinid diktatuuri? Et päästa revulutsioon ja selle saavutusi. 11.Milline oli Robespierre´i roll Prantsuse revolutsioonis? *üks tuntuim tevulutsiooni juht *terrori teostaja *rahva pääste komitee juht 12.Milles väljendus Robespierre´i terror? Ta kuulutas kõik kes ei olnud ustavad revolutsioonile ja samuti temaga mittenõustunud kaaslased vaenlasteks ja hukkas nad giljotineerimise teel 13.Millised olid 1795.a. PS peamised ideed? 14.Millal ja mis sündmusega lõppes revolutsioon? 9. november 1799 a. Direktoorium saadeti laiali 15.Kuidas muutus riigikord Prantsusmaa revolutsiooni käigus? 16.Kuidas suhtusid Euroopa riigid Prantsusmaa revolutsiooni sündmustesse? Revolutsiooni algul võeti teade B...

Ajalugu - Põhikool
23 allalaadimist
100
pdf

MATEMAATIKA TÄIENDUSÕPE

Selles on x ja y tundmatud ning a1 , a2 , b1 , b2 , c1 , c2 on konstandid. Lineaarsete võrrandisüsteemide lahendamisel tuleb nad teisendada üldkujule ja seejärel lahendada sobiva võttega. 27 Kahe tundmatuga võrrandisüsteemi lahendusvõtted I Liitmisvõte Liitmisvõtte kasutamisel tuleb võrrandeid teisendada nii, et ühe tundmatu kordajateks võrrandites oleksid teineteise vastandarvud. Selleks korrutatakse võrrandi(te) pooli vastavalt valitud teguri(te)ga. Seejärel võrrandid liidetakse. Tulemuseks on ühe tundmatuga võrrand, millest leiame selle tundmatu väärtuse. Leitud väärtus asetatakse ühte antud võrrandeist ja lahendatakse see teise tundmatu suhtes. II Asendusvõte Võrrandisüsteemi lahendamine asendusvõttega seisneb järgnevas: 1) ühest võrrandist avaldatakse üks tundmatu teise kaudu; 2) leitud avaldis asetatakse teise võrrandisse; 3) lahendatakse saadud ühe tundmatuga võrrand; 4) teise tundmatu leidmiseks kasutatakse seda avaldist, millega tehti esialgne asendus. Kui võrrandisüsteemi lahendamisel mõlemad tundmatud kaovad ja tekib mingi tõene arvvõrdus (samasus), siis on võrrandisüsteemil lõpmatu hulk lahendeid. Neid võib leida, kui anda ühele tundmatule vabalt väärtusi ja arvutada teise tundmatu vastavad väärtused. Sisuliselt on siis tegemist üheainsa võrrandiga (võrrandid on teineteisest sõltuvad). Kolme tundmatuga lineaarse võrrandisüsteemi üldkuju on a1 x + b1 y + c1 z = d1 ,  a2 x + b2 y + c2 z = d 2 , a x + b...

Matemaatika - Põhikool
62 allalaadimist
2
docx

Parasvöötme metsad ja rohtla

Kus paiknevad parasvöötme okasmetsad, sega- ja lehtmetsad ja parasvöötme rohtlad? Näita kaardil. 2. Iseloomusta kliimat parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlas (temp suvel, talvel, amplituud, sademed, tuuled). 3. Kliimadiagrammi lugemine, võrdlemine. 4. Kirjelda taimestikku ja loomastikku parasvöötme okasmetsades, sega- ja lehtmetsades, rohtlates. Nimeta ka liike ja nende kohastumusi. 5. Koosta toiduahel. 6. Iseloomusta inimtegevust okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ja rohtlates. 7. Millised keskkonnaprobleemid esinevad okasmetsades, sega- ja lehtmetsades ning rohtlates? Selgita tekkepõhjuseid, tagajärgi ja vältimist. 8. Milleks kasutab inimene puitu? Milles seisneb metsade tähtsus? 9. Kirjelda leetmulla, pruunmulla ja mustmulla kujunemist. 10. Nimeta rohtlates kasvatatavaid...

Parasvöötme metsad ja rohtla - Põhikool
35 allalaadimist
2
docx

Eesti artisti tutvustus: Anne Veski

veebruaril 1956 aastal Raplas. Ta tegutseb aastast 1978. Tema stiiliks on popmuusika. Anne on tuntud ka välismaal. Aastatel 1977­1981 oli ta abielus Jaak Veskiga (1956­1994), kes oli paljude populaarsete eesti laulusõnade autor. Sellest abielust sündis tütar Kerli. Anne Veski teine abikaasa Benno Beltsikov on ühtlasi ka tema mänedzer. Peale teise abielu sõlmimist kandis Anne poole aasta jooksul perekonnanime Beltsikov. Anne Veski vend on muusik Mati Vaarmann, kes on olnud Marju Läniku abikaasa. LOOMING Anne on saavutanud suurt populaarsust ka endise Nõukogude Liidu ja Venemaa estraadilavadel. Ta on tuntud Venemaal ka siiani, näiteks oli ta kutsutud Venemaa näosaatesse "Täpipealt" ("--") spetsiaalselt ka kohale ning astus laval koos oma "teisikuga" ka...

Popkultuur ja popmuusika - Põhikool
19 allalaadimist
40
doc

Mehaanika, kinemaatika, jõud ja impulss ning muud teemad

Mehaaniline liikumine – keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass – ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor – joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid :  Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline  Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine – mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus – erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus – iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda t...

Füüsika - Põhikool
30 allalaadimist
2
doc

Bioloogia - Haigused

Nahal on kaitse- ja eritusülesanne ning ta talitleb meeleelundina. Nahatekised on küüned, juuksed, karvad ning piimanäärmed. Veri koosneb vereplasmast ning selles hõljuvatest vererakkudest. Vereplasmal on tähtis osa nii toitainete organismis laialikandmises kui ka kudedes moodustunud süsihappegaasi transpordis kopsudesse. Punalibled e. erütrotsüüdid transpordivad hapniku kopsudest kudedesse, valgelibled e. leukotsüüdid kindlustavad organismi kaitsesüsteemi töö ning vereliistakud e. trombotsüüdid osalevad vere hüübimisel. Vere ülesanded on ainete transport, organismi kaitse, termoregulatsioon e. kehatemperatuuri ühtlustamine ning organismi sidumine ühtseks tervikuks. Diagnoos on lühike otsus haiguse olemuse ja haige seisundi kohta, sümptomid on haigusele iseloomulikud haigusnähud. Vaktsineerimine seisneb vaktsiini viimisel organismi. Vaktsineerimisel hakkab organism valmistama selles sisalduva haigustekitaja (või toksiini) vastaseid antikehi. Immuunsus on organismi vastupanuvõime haigustekitajate vastu. Kaasasündinud immuunsus on organismi bioloogilisest eripärast tulenev vastupanuvõime haigustekitajatele, mis pärandub vanematelt järglastele. Omandatud immuunsus tekib elu vältel mingi nakkushaiguse põdemise või vaktsineerimise tagajärjel. Omandatud immuunsus võib kesta mõnest kuust elu lõpuni, kuid see ei pärandu vanematelt järglastele. Viirused on bioobjektid, mis asuvad elus ja eluta looduse piirimail. Viiruste ehitus on lihtne, nad koosnevad pärilikkusaine vedrutaoliselt kokkukeerdunud spiraalist ja valgulisest kattest. Viirused paljunevad peremeesrakkude abil. Inimorganismis elavad nii bakterid, kes ei too inimorganismile ei kasu ega kahju, bakterid, kes on organismi jaoks vajalikud ning ka bakterid, kes inimor...

Bioloogia - Põhikool
2 allalaadimist
4
docx

Orgaaniline keemia ja süsinik

Omakorda selleks, et saada aru süsiniku rollist, on vaja mõista millised süsinikuühendid on orgaanilised ning millised on anorgaanilised. Süsinik esineb lihtainena näiteks teemanti või grafiidina. Teemant ja grafiit on anorgaanilised süsinikuühendid ja koosnevad ainult süsinikust. Teemanti ja grafiidi erinevus seisneb nende ehituses. Teemanti ja grafiidi ehituste erinevus väljendub nende omadustes - nad on hästi vastandlikud (vaata täpsemaid omadusi vihikust ja töövihikust). Seda nähtust, kus üks element esineb puhtal kujul erinevates vormides, nimetame allotroopiaks. Süsiniku puhul on teemant ja grafiit allotroobid. Kas süsinikul on veel allotroope? Otsi vihikust või tuleta meelde mis on hapniku allotroobid? Oskad sa veel mõnda näidet allotroopia kohta tuua? Orgaanilises keemias on süsinikul alati 4 kovalentset sidet (Kui Sa ei mäleta, siis tuleta meelde, mis on kovalentne side!). Hapnikul on alati 2 kovalentset sidet ning vesinikul 1. Orgaanilised süsinikuühendid on näiteks metaan (CH4), etaan (C2H6), jpt. Reeglina koosnevadki orgaanilised süsinikuühendid reeglina süsinikust ja vesinikust - sellest tuleneb ka nende nimetus -süsivesinikud. Tihti on olulised ka hapnik, näiteks molekulides nimega m...

Orgaaniline keemia - Põhikool
20 allalaadimist
4
docx

Algloomad, bakterid ja viirused

Võrdle omavahel alglooma ja bakteri ehitust. Algloom Sarnasus Bakter Ripsmed (kingloom) Vibur Puudub tuum Kulendid (amööb) Tsütoplasma Väiksemad Suuremad Rakukest Pelliikul Jätked Vakuoolid Limakapsel 2. Seleta mõisted: pelliikul, kulend Pelliikul on algloomadel ümbritsev õhuke elastne kest. Kulend on amööbil ajutine kuju muutev protoplasmajätke. Kulendite abil amööb liigub. 3. Milles seisneb algloomade tähtsus inimesele? Algloomi kasutatakse biopuhastites orgaaniliste ainete lagundamiseks. Nende liigilise koostise ja arvukuse alusel saab hinnata vesikeskkonna seisundit. Nad on haiguste põhjustajad koduloomadel j...

Bioloogia - Põhikool
16 allalaadimist
2
odt

Bioloogia kordamisküsimused vastustega

Millised organismid kuuluvad eeltuumsete hulka? Eeltuumsete hulka kuuluvad bakterid. 2. Millised organismid kuuluvad päristuumsete hulka? Päristuumsete hulka kuuluvad algloomad, taimed, seened ja loomad. 3. Kuidas jagatakse taimed? Kas ainuraksed rohevetikad on taimed? Taimed jaotatakse viide rühma: hulkraksed rohevetikad, sammaltaimed, sõnajalgtaimed, paljasseemnetaimed ja katteseemnetaimed. 4. Nimeta taimede iseloomulikud tunnused! Peamine erinevus on toitumine, taimed fotosünteesivad, aga loomad toituvad valmis orgaanilisest ainest. Taimed ei liigu aktiivselt, kuid loomad küll. Taimerakud erinevad loomarakkudest. Taimed (taime osa) võib kasvada kogu elu. Taime organid on lihtsama ehitusega. Taimedel pole närvisüsteemi, nende elutegevust reguleerivad erilised ained, hormoonid. Taime toestavad puitunud kestaga rakud ning rakusisene rõhk, loomadel on selleks luustik (selgroogsetel loomadel). Taimed võivad paljuneda ka kehaosaga. 5. I...

Bioloogia - Põhikool
21 allalaadimist
22
docx

Referaat " Kuidas inimtegevus loodust rüüstab"

Happeliste sademete mõjul kaovad okaspuudel okkad, vähenevad puutüvedel kasvavad samblikuliigid, järved hapestuvad ning maapinna elustik harveneb.Mulla hapestumisel tõrjutakse mulla osakestest taimedele vajalikud elemendid välja ning seetõttu halvenevad märgatavalt taimede kasvutingimused.Veekogude hapestumine toob kaasa olulisi muutusi vees elavate organismide liigilises koostises, paljud organismid hukkuvad, järele jäävad ainult vähesed organismid, kes taluvad happelist keskkonda. Happevihmad on kujunemas tõsiseks probleemiks, mis juba praegu mõjutab suurt osa USA ja Kanada territooriumist. Happevihma mõjusid vaadeldakse kahest erinevast aspektist - märja sadestuse ja kuiva sadestuse kaudu. Happelised sademed mõjutavad kõige otsesemalt taime- ja loomastikku. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad metsi, pinnast, kalu, metsloomi, erinevaid materjale ja inimese tervist. Kuiv sadestus toimib happeliste gaaside ja tahkete osade kaudu. Peaaegu pool atmosfääri happelisusest jõuab maapinnale kuiva sadestuse kaudu. Tuule abil kanduvad tahked happelised osakesed majaseintele, autodele ja puudele ja kinnituvad nendele. Vihmade ajal pestakse need osakesed vihmavee poolt maha ja pinnasesse jõudes suurendab see omakorda happevihmade endi mõju. Teadlased on avastanud, et happevihmasid põhjustavad otseselt vääveldioksiid (SO2) ja erinevad lämmastikoksiidid (NOx). Happevihm tekib, kui need gaasid reageerivad atmosfääris vee, hapniku ja muude ühenditega. Selle tulemusel tekivad väävel- ja lämmastikhape. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline j...

Ajalugu - Põhikool
6 allalaadimist
4
docx

Maa ja meie atmosfäär

le leitud 6. Selgita, miks tekivad Maal aastaajad? Maal tekivad aastaajad sest maa on viltu 7. Miks on suvel soojem kui talvel? Too välja kaks põhjust. Suvel on soojem kuna päike on siis kõige kõrgemal.+ Suvel on valget aega rohkem ja siis soojendab päike rohkem, aga talvel on valget aega vähem ja päike soojendab vähem 8. Kas Maal on looduslikke kaaslasi? Kui jah, siis mitu ja mis on nende nimed? Jah, maal on looduslik kaaslane ja see on Kuu 9. Mis on tehiskaaslased? Tehiskaaslased on satelliidid mis on inimeste poolt orbiidile saadetud 10. Kas Maa looduslik kaaslane ja tehiskaaslased saaksid kokku põrgata? Põhjenda. Kuu on liiga kaugel satelliidid ei lähe nii kaugele. 11. Selgita, miks öeldakse, et Kuul on varjatud külg ehk pool, mida me Maalt vaadates kunagi ei näe? Sest ku...

Loodus - Põhikool
3 allalaadimist
12
pptx

Suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele

Suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele Loovtöö Emeriin Tarto ja Henri Tiit Tartu Tamme Gümnaasium 8B klass Juhendaja: Sotsiaalpedagoog Liina Lüüs Sissejuhatus · Loovtöö teemaks valisin suitsetamine noorte seas ja selle kahjulik mõju tervisele sellepärast, et kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. · Kuna tundub, et sellel teemal räägitakse vähe, pidasin oluliseks uurida kuidas suhtutakse suitsetamisse 7a. klassi õpilaste seas. Suitsetamine · Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sisse hingamises suu k...

Inimeseõpetus - Põhikool
6 allalaadimist
4
docx

AegRuum "Kogu tõde maitsest" filmianalüüs

Olen isegi mõnikord mõelnud, miks on see nii, et kui sööd midagi väga maitsvat ja soovitad seda teisele inimesele, ütleb tema et see käis kah. Filmis lahati väga põhjalikult, miks on inimeste söögieelistused nii isiklikud ja mis tekitavad maitse toidus. Uuringut viisid läbi prof. Linda Barthosok ja prof. Harry Klee. Alguses oli stseen toidumaitsjate katsetusest. Seal oli näha esimesi märke sellest, et kõik inimesed tunnevad maitseid teistest natuke rohkem isemoodi. Näiteks ainult väga head maitsjad suutsid vahet teha nõrgal hapul ja nõrgal mõrul. Ainult need kes suutsid ära tunda nõrga magusa, hapu, mõru ja soolase maitse ja suutsid nuusutades ära tunda mingi vürtsi – sai professionaalseks toidumaitsjaks. Sellest edasi hakkas Linda Barthosok (kes oli oma elu pühendanud maitse teadusele) uurima, miks tunne...

Filmid - Põhikool
5 allalaadimist
6
odt

Füüsika mõisted

Matemaatiline pendel- nim kaaluta ja absoluutselt venimata niidi otsa riputatud ainepunkt. Kui pendlikeha mõõtmed on niidi pikkusest palju kordi väiksemad ja niidi mass koormise massiga nii võike , et neid võib arvestamata jätta ss nim Matemaatiliseks pendliks. Füüsikaline pendel kujutab endast suvalist keha, mis võib võnkuda mingi raskuskedet mitte läbiva telje ümber . Kõik looduses eksisteerivad võnkuvad kehad on füüsikalised pendlid. Sisejõud- süsteemi kehade vahel mõjuvaid jõude Vabavõnkumine- nim sisejõudude mõjul toimuvat võnkumist. Välisjõududeks- nim jõude, millega süsteemi mittekuuluvad kehad mõjuvad süsteemi kehadele. Newtoni 3 seadust: 1) väidaab et, leha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal kui talle mõjuv resultant jõud võrdub nulliga. 2) väidab et, jõud on võrdne keha massi ja selle kiirenduse korrutis 3) seisneb selles et, kaks keha mõjuvat jõud on absoluutväärtusest võrdne ja vastassuunaline. Jõud:- kehale suunatud toime, mis võib mõjutada tema liikumise iseloomu või tema kuju. Impulss- ehk liikummmishulk on füüsikaline suurus, mis võrdub keha massi ja kiiruse korrutisega. Inerts-nähtus, kus kõik kehat püüavad säilitada oma liikumise kiirust. Inertsus- keha omadus, mis näitab kui raske on keha liikumisolekut muuta. Mõõduks on mass. Suurema massiga keha liikumisolekut on raskem muuta. Raskusjõud- Jõud, millega maa tõmbab ena poole tema lähedal asuvaid kehi. Gravitatsiooniseadus- võrdub Gravitatsioonikonstant on korrutatud kahe keha massiga ja jagatud keha vahelise kauguse raasiuse ruuduga. Kaal- vektoriaalne füüsikaline suurus, mis näitab jõudu, millega kehale mõjub gravitatsioon. Hõõrdejõud- erinevate kehade kokkupuutuvate pindade vahel esinev vastastikmõju, mis takistab nende kehade liikumist teineteise...

Füüsika - Põhikool
3 allalaadimist
4
docx

TEGELASANALÜÜS: "Toomas Nipernaadi"

Iseloomult oli Nipernaadi ettearvamatu ja kirglik. Esimesel silmapilgul tundub ta kui ebastabiilne maniakk, kellele meeldib inimestega manipuleerida, et endale rahuldust pakkuda. Kuid novelle lugedes saad sa aru, et Toomases on rohkem, kui pealtvaadates tundub. Emotsioonid ja ideoloogiad, mis teda juhivad, on palju suuremate tagamaadega kui mõnel teisel mehel. Ma usun, et ta filosoofia seisneb elu lihtsas elamises. Suvel põgeneb ta oma kohustuste eest ja hakkab elu nautima üks ühele, leides naudingut kõigest, mida ta enda ees näeb. Niimoodi, maaga ühel tasemel elades, vabaneb ta oma muredest ja avab silmad lihtsatele iludele. Eraldi võiks vaadelda Nipernaadi suhtumist teistesse inimestesse. Kaasmaalastega suheldes kipub meie peategelane tihti valetama, sattudes täbaratesse olukordadesse. Kuid ma usun, et ka Toomase valetamisel on oma kõrgem eesmärk. Ta usub, et ilus vale on parem kui kole tõde. Minu interpretatsioonist novellidest olen ma aru saanud, et Toomas üritab inimesi nägema panna, et elu on rikkam ja imelisem, kui inimesed oskavad näha. Nii õilsad kui Nipernaadi eesmärgid võivad olla, pragmaatilisest vaatenurgast toovad ta äpardused siiski rohkem valu ja kurbust kui õnne. Minu lemmik novellide hulgast. Kõige rohkem meeldis mulle Nipernaadi novellide sarjast “PÄEV TERIKESTE KÜLAS”. See oli nove...

Kirjandus - Põhikool
14 allalaadimist


Registreeri ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Konto olemas? Logi sisse

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun