Vormiliselt jagunes lüürika värsimõõdu järgi: eleegia- luuletused, mis loodud kindla skeemi järgi, eleegiline distihhon (kaxikvärsside kaupa hexa+pentameeter), räägib igapäevastest tõsielulikest asjadest, tihti õpetliku ja poliitilise sisuga; jamb: temaatika õelam, iroonilisem, satiirilisem. Teised zanrid: epitaaf (hauakivi), epiniikion (kindla sisuga erinevate mängude võitjate aux), enkoomion (valitseja aux kirjutatud). 1.1. Sappho (pärast 650 eKr) monoodiline lüürika Antiikaja silmapaistvaim naislüürik. Ta pärines Lesboselt Eresosest ülikusuguvõsast ja elas Mytilenes. Sealsete türanna kehtestamisega kaasnenud rahutuste ajal oli ta 600. a. paiku mõnd aega Sitsiilias Sürakuusas maapaos. Mytilenes koondas ta enda ümber üliklikku päritolu tütarlaste ringi ja õpetas neile aristokraatlikke kombeid, muusikat, luult ning tantsu kuni tütarlaste abiellumiseni