Pilet nr 4 1.Kreeka kunst Kreeka vanaaega nim.antiigiks. Muistsed kreeklased armastasid ilu. Nad soovisid, et ehitised ja tarbeesemed oleksid kaunid ja tasakaalustatud. Kujundajad mõtlesid sellele, kuidas täita tühjad pinnad kaunistustega nii, et neid saaks sobival hulgal. EHITUSKUNST e. ARHITEKTUUR Kreeka ehituskunsti suurimaks saavutuseks on templid.Ehitusmaterjalidena hakati kasutama kollast lubjakivi ja valget marmorit.Pool pimedas templi sisemuses käisid vaid preestrid,rahvas võis templit näha ainult väljast poolt.Sel põhjusel pühendatigi pea tähelepani templi kaunile välimusele. Kreeka ehituskunsti valitses kolm eri stiili:dooria,joonia ja korintose stiil.Vanim on Dooria stiil- tugev ja lihtne.Joonia stiil-sambad heledamad ja rohkem kaunistatud Kuulus riigimees Perikles-Tema ajal alustati suurejoonelisi ehitustöid.Akropoli peaehitiseks oli Athenale pühendatud tempel Parthenon.,dooria stiilis.Ehitusmeistriteks olid IKTINOS ja KALLI...
Kilingi-Nõmme Gümnaasium NIMI MOEKUNST JA RÕIVAKUNST KESKAJAL 1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium SISUKORD Sissejuhatus......................................................................................................................................3 Keskaja riietus Euroopas..................................................................................................................4 Keskaja moekapriisid.......................................................................................................................5 Seisusele vastav riietus.....................................................................................................................6 Kokkuvõte.............................................................................................
teeb kandja soliidsemaks, isegi salapärasemaks ja põnevamaks. Must pikk kleit naise seljas mulle väga meeldib! Armastan ka ise musta kanda.» «Kingad annavad välimusele viimase lihvi. Võid ju heas kostüümis või ülikonnas ringi käia, aga kui jalanõud on väsinud, viltu tallatud või määrdunud, rikub see kogu pildi. Nii mõnigi kord tunnen kusagil lennujaamas muidu hästi riietatud kaasmaalase ära just lääpas kingade järgi.» Üks interviu temaga Mis tasemel on meie rõivakunst? Üks asi on moekunst, see tähendab autori loomingut, kunsti. Teine asi on tööstuslik laiatarbe-rõivadisain. Kui rääkida viimasest, siis kummitab seda tarbijate puudus Eesti on lihtsalt liga väike. Ka teistes tööstusharudes on nii. Mis iseloomustab Eesti rõivadisaini, kas rabelemine välismaale? Tegelikult võiks isegi rohkem rabeleda. Vähesed püüavad oma toodangut välismaale müüa, Baltika ehk on üks. Väiksemaid tegijaid on ka, kuid neid ei tunne keegi.