kirjeldatud, kuid tema aktiveerumist peetakse tulevikus tõenäoliseks •. Strartovulkaanid •. Kilpvulkaanid Stratovulkaanid • Stratrovulkaanid moodustuvad vulkaanisiste päritoluga kivimite materjali kihtidest, mis vahelduvad laavakivimi kihtidega. Kilpvulkaanid • Kilpvulkaanid koosnevad põhisilselt basaltsest laavast. Tänu suurele voolavusele bastaltne laava jõuab löörist kaugele moodustades laia tasase basaltkatte. Räbuvulkaanid • Räbuvulkaanid purskavad ainult vulkaani kivimeid (püroklastilist materjali). Nad ei purska kunagi laavat. Etna Vulkaan Etna • Etna asub Itaalias, Stitsiilia saarel • See on Euroopa kõrgeim vulkaan • Etna on stratovulkaan • Etna on aktiivne ning purkskas viimati aastal 2011 kui hakkas ka lähedal oleva linna suunas voolama laavat. Allikad • http:// gi.ee/geomoodulid/files/modules/vulkani sm.html • http://et
Kilpvulkaanid on mahultsuuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea.Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid – Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele.Püroklastilised materjalid on näiteks tuhk ja tolm.Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad nähtused ja nende tagajärjed:Geisrid – purskavad kuumaveeallkad. Lõõmpilved – gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu Mudavoolud - lahaarid, mis tekivad vulkaani tipus sulavate lume ja liustike vete
Kilpvulkaanid on mahult suuremad ülejäänud vulkaanidest. Kiplvulkaanid purskavad rahulikult, ei tekita suuri gaasipilvi. Nt: Mauna Kea. Kihtvulkaan - koonilise kujuga vulkaaniline pinnavorm, mis on tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. Kõige levinumad on nad kahtlemata mandrilise ja ookeanilise maakoorega laama kokkupõrkepiiril. Magma on happeline,laava on paks ning ei voola nii laiali kui kilpvulkaanid,laava tardumine on kiire. Nt: Fuji. Räbuvulkaanid Purskavad ainult püroklastilist materjali, ei purska kunagi laavat. Läbimõõdult kõige väiksemad.Püroklastiline materjal ladestub vulkaani nõlvadele.Püroklastilised materjalid on näiteks tuhk ja tolm. Lõhepursked lõhe maapinnas, sealt valgub välja laava.Katab suured maa-alad. Vulkaaniliste protsessidega kaasnevad nähtused ja nende tagajärjed Geisrid purskavad kuumaveeallkad. Lõõmpilved gaaside ja hõõguva vulkaanilise tuha segu
annaabi.ee 
