umich.edu/~jbourj/ money5.htm Peamised ehitised asusid Frangi- ja Svaabimaal, Reini ääres ja Moseli orus Ehitatud 1743-1772 aastal http://www.pi1.uni-stuttgart.de/conferences/lees04/Photos.html Ehitati 1734 ja 1753 aastal http://www.pi1.uni-stuttgart.de/conferences/lees04/Photos.html Kõige ilusam ja heade proptsioonidega palee Euroopas Ligi 400 ruumi Suurem osa ruumidest on hõivanud muusem ja Würzburgi Ülikool http://www.google.ee/imgres?imgurl=http://www.taubertal-urlaub.de/files/images/wuerzburg/residenz.j pg& imgrefurl=http://www.taubertal-urlaub
Loomingulises tegevuses j�rgis Dieric Bouts noorem isa traditsioone, kuid Aelbrecht t��tas v�lja oma individuaalse stiili, mis paistis silma kunstiliste kujundite suurema ilmekuse ja koloriidi erksusega. Tema maalilaad on suuresti m�jutatud Hugo van der Goesi loomingust. Kunstnik tegutses peamiselt L�wenis, kus tegeles ka vanade maalide restaureerimisega. Aelbrecht Boutsi t��d on esindatud Br�sseli, Antwerpeni, Berliini, Pariisi, W�rzburgi, Varssavi, Praha, Stuttgardi, Krakovi, Madridi, Bonni, Lyoni, Clevelandi, Harvardi, Pasadena ja Honolulu muuseumites. Jeesus Kristuse s�gava kaasaelamisega kujutatud kannatused ja piinad on �ks kristliku kunsti kesksetest motiividest. Kunstnik maalib Kristust p�rjatuna okaskrooniga, kujutab realistlikult vereniresid, kurnatud n�gu, pisarais silmi, piinamisest paistes veene otsaesisel ja kaelal. Sellised, sageli v�ikesem��tmelised
annaabi.ee 
