Tsunaami
kontsentreerus oru keskossa, kus vesi võis jõuda kümnete meetrite kõrgusele
merepinnast. Nende kohtade kõrgust, kuhu vesi välja jõuab, on õige nimetada
uhtekõrguseks. See on kordades suurem veemassi paksusest ja lainekõrgusest.
Ka tavaliste pinnalainete jõudmisel laugele kõva pinnasega rannale ulatub vesi
sageli kaks kuni kolm korda kõrgemale laine enese kõrgusest. Tōhoku tsunami
kandis Ofunato linnas kalastustarbeid Ryori lahe rannikule 29,6 meetri kõrgusele
meretasemest ning Miyako linnas sadamast pärinevat puitmaterjali isegi 37,9
meetri kõrgusele.
Taoline sisemaale pürgiv veemass külvab hävingut eelkõige oma teel kaasa
haaratud rannasetete, mudaks keerutatud mulla ja voolu sisse haaratud rusude
kaudu. Sellesse voogu sattumisel on ellujäämise šansid väga väikesed. Pealegi
hakkab kogu see segu kümmekonna minuti pärast avamere poole tagasi
voolama; sageli märksa kiiremini kui sisemaale tungides.