Ilma zeni õpetust tundmata on võimatu mõista zenbudistlike templiaedade omapära. Zenbudistlike aedade kujundamisel võeti eeskujuks keisrikoja ja aristokraatia paleede aiad, kuid kujundati need vastavalt zeni põhimõttele kohaks, mis sobib enesevaatluseks ja meditatsiooniks. Aed koosneb ainult kõige olulisematest elementidest, kusjuures oluliseks muutub tühjuse kontseptsioon mu. Zenbudistliku õpetuse järgi valgustatus saavutataksegi tühjusesse jõudmisega. Väga kuulus on Ryoan-ji aed (pildil), milles tuleb selgesti nähtavale tühjuse kontseptsioon. Esmane mulje on range ja puhas. Kivid, mis on grupeeritud nii, et kahest küljest vaadelduna jääb üks kivi alati nähtamatuks, loob salapärase mulje. Siin on fantaasial vaba voli. Kaasaja inimesel võib tekkida mulje merest, kus lained uhuvad kaljusid, või pilverüngastega kaetud taevalaotusest, kuid zenbudisti jaoks on see parim koht mediteerimiseks. Aias ei
2010. a kruusaga, põhielemendiks on teravalt kruusast väljaulatuvad kivid, millest moodustatakse 3, 5 jne -kivilisi gruppe e mägesid. Kividel on oma tähendus ja isegi nimi. Puid ja põõsaid on vähe - metsa mulje tekitavad sõnajalad, samblad ja väikesed põõsad. Selliseid aedu tuntakse kuivaedadena e nn karesansui. Kõige kuulsam selliste hulgas on Ryoan-ji templi aed, mis on tasapinnaline ristkülikukujuline, laetud kruusaga, millel asub 15 kivi viies grupis. Aed on vaadeldav ühest küljest. Zenil on suurim mõju tänapäeva Jaapani aiakujundusele, see ilmneb üsna varsti, kui hakkame rääkima jaapani stiilist, vormist ja elementidest. II PERIOOD. 9.-12. saj - Heiani ajastu. Pealinnaks oli sel ajastul Kyôto. Iseloomulik oli arenenud kultuurielu ja kunsti areng. Aed omandas peene vormi ja seda kasutati lõbustusteks ja pidudeks,
annaabi.ee 
