ÜRO ja Rwanda genotsiid 1994. aastal
17
ÜRO humanitaarorganisatsiooni ja agentuurid pakkusid küll abi, kuid UNAMIR
ebaõnnestus vaenupoolte lepitamisel ning langes ka ise rünnakute alla. Järgnevalt
vähendati selle arvukust Julgeolekunõukogu poolt 2548lt 270ni. UNAMIR-i mandaati
muudeti ja ülesandeks oli humanitaarmissioonide abistamine. Alles 17. mail otsustas
Julgeolekunõukogu, et olukord on oht rahvusvahelisele rahule ja julgeolekule ning
kehtestas relvaembargo Rwandale. Julgeolekunõukogu lubas ka UNAMIR-i laiendamist
5500 meheni.18 Selline otsustamatus maksis kokkuvõttes ka 10 Belgia rahuvalvaja elu, kes
kaitsesid Rwanda peaministrit Agathe Uwilingiyimanat ning olid seega ühed esimestest
ohvritest. UNAMIR ja ÜRO Julgeolekunõukogu jäid passiivseks mitmeks nädalaks, kuigi
olid täielikult teadlikud sellest õudusest, mis toimus.19 22. juunil volitas
Julgeolekunõukogu prantslaste initsiatiivil ÜRO harta 7