vastassuuna edetektor erutub nüüd rohkem.] · Detektorid võivad analüüsida väga keerukaid omadusi, nt spetsiifilise nägude äratundmise häire prosopagnoosia- puhul. Värvinägemine: · Nägemisaistingute kvalitatiivne iseloom > erinevate värvide tajumine. · Tajutud värv on objektidelt peegeldunud valguse neuraalne representatsioon (`värv on ajus'). · Inimene eristab max umbes 2 miljonit erinevat värvi! Milleks on värvitaju vaja?? Objektide ja tausta eraldamiseks, Objektide omaduste hindamiseks ja äratundmiseks, Signaalsüsteemides, Värvikodeerimiseks. · Värvi iseloomustab 3 dimensiooni: 1) värvitoon (hue) /200/ valguse lainepikkuse omadus; kromaatiline; 2) heledus (brightness) /500/ - muutub kiirguse hulgaga; kui palju valgust näib pinnalt peegelduvat; võib iseloomustada nii akromaatilisi kui kromaatilisi värvusi; mõned värvitoonid ongi heledamad kui teised..;
vähem valgust silma. Nägemise kaotus on suurem nendes kohtades, kus keskkonnas on vähem valgust. Peamised muutused vananedes silmades on suurem tundlikkus pimestavale valgusele, suurenenud nõuded valgustusele. Eakatel on vaja rohkem aega, et ära harjuda heledate/tumedate valgustega, väheneb kontrasti tundlikkus, võime hinnata sügavusi õigesti, võime keskenduda lähedal asuvatele asjadele ja vähenenud värvi sensitiivsus. Eakatel toimub ka värvitaju kadumine, see ei kahjusta niivõrd igapäeva elu. Värvitaju langus algab umbes 70. aastaselt alates. Juhtub kuna eakatel muutuvad silmaläätsed kollakaks ja siis on raskem osasid värve teistest eristada. Silmasid saab kaitsta regulaarse füüsilise koormusega, loobuda tuleks suitsetamisest, hoida vererõhku ja veresuhkrut kontrolli all, kindlasti tuleb anda väsinud silmadele puhkust ja regulaarselt külastada arsti. Kuiv silm esineb 75%-l üle 65-a inimestel
Kordamisküsimused. 1. Psüühiliste nähtuste klassifikatsioon. 1.1. psüühilised protsessid; 1.2. psüühilised seisundid; 1.3. psüühilised omadused. 2. Psüühiliste protsesside klassifikatsioon. 2.1. Tunnetusprotsessid (aistingud, tajud, tähelepanuprotsessid, kujutlus, mäluprotsessid, mõtlemine); 2.2. Emotsionaalsed protsessid; 2.3. Tahtelised protsessid. 3. Aistingute klassifikatsioon. 3.1. Eksterotseptiivsed aistingud 3.2. Interotseptiivsed aistingud 3.3. Proptiotiivsed aistingud 4. Psühholoogiate klassifikatsioon. 4.1. Eelteaduslik psühholoogia; 4.2. Filosoofiline psühholoogia; 4.3. Teaduslik, akadeemiline psühholoogia. 5. Psühholoogia peamised ülesanded. 5.1. Psühholoogiliste nähtuste/seisundite kirjeldamine: mille põhjal ma ütlen, et tunnen end nii nagu ma tunnen; 5....
annaabi.ee 
