Järvekaur ja tema käitumine
tundrat Kanadas, Venemaal, Skandinaavias ja Gröönimaal. Euroopa populatsioonid asuvad
talvel Läänemerest kuni Vahemere põhjaosani.
Pesitsusajal laiendab oma pesitsusala põhjapoole. Umbes pool Lääne-Euroopa pesitsejatest
peatub Rootsis.
Eestis on ta väga haruldane haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust hinnatakse 310 paarile,
sest meil on vähe kalarikkaid järvesid, talvist arvukust 2001000 isendile. Järvekauri rännutee
pikkus võib ulatuda kuni 6000 km.
Järvekaurid pesitsevad sügavatel, puhta veega järvedel, mis asuvad inimasustusest kaugemal.
Neile ei meeldi häirimine.
Välimus
Järvekauride kehapikkus on harilikult 40-81 cm. Tiivaulatus vahemikus 114-124 cm. Kaal
tavaliselt vahemikus 3-5 kg. Pesitsusajal on sulestik valge-kirju, mustal seljal segmenteeritud
valged jooned. Pea ja istmiku pool on hallid. Ees kaelal must triip, peenikesed horisontaalsed
valged triibud mõlemal pool kaela. Pesitsusaja järgselt kaovad seljalt valged triibud. Nägu,
annaabi.ee 
