Uurimistöö Võhandu jõeosas koos paisjärvega Räpina linna piires Oma uurimuslikul tööl tutvusime Võhandu jõe kallastel ja paisjärve vees kasvavate taimedega ning kalaliikidega. Võhandu jõe kallaste taimestik on üpriski mitmekesine ja huvitav. Nii kaldal kui vees on erinevaid liike. Kalastiku poolest on Võhandu jõgi vägagi liigirikas, kuna seal leidub väga palju erinevaid kalaliike. Oma uurimuslikul tööl käisime neljal päeval Võhandu jõe kallastel taimi määramas. Kalastiku kohta saime informatsiooni peamiselt kirjandusallikatest, kuid lugesime ka kalastusportaale, kus kalamehed kirjutasid, mis kalu nad Võhandu jõest püüdnud on. Määrasime ka Võhandu jõe pH jõe pH on 8 ehk mõõdukalt aluseline. Taimestik Oma uurimuslikku tööd alustasime taimeliikide määramisega. Jagasime jõe ja paisjärve erinevateks lõikudeks ja käisime vaatamas taimi, kus pääses vee äärde. Alustasime liikide määramist Räpina pargi piires ja allika ääres. Paisjär...
Ega ei taha mu tülitamise lõpetuseks midagi värsket ja lühidat ette kanda?Oh! Enam-vähem viimane, mille kirjutasin, oli jõululaupäeval, et antaks ikka pakikene kätte. See võis olla näiteks selline:Ma tulen taevast ülevalt,häid sõnumeid toon teile sealt... Hmh! Olgu, tundub kuidagi tuttav olevat.See läheb edasi! ------------------------------------------------------------------------------------------------------- See oli intervjuu Karl Martin Sinijärvega. Küsimusi esitas Jüri Aarma. Intervjuud oli väga põnev lugeda ja mu arvamus temast, kui isiksusest muutus tänu sellele intervjuule positiivsemaks. Tema vastused olid humoorikad kuid samas ka sisutihedad, s.t et küsimustele vastas Sinijärv ausalt ja üsna otsekoheselt. Kokkuvõte Karl Martin Sinijärv on väga mitmekülgne ja andekas inimene. Ta jõuab teha tegeleda mitme erineva asjaga: luuletamisega, ajakirjandusega, saate juhtimisega,
magistrikraadiga. · Jaak Urmet sündis 30. jaanuaril 1979 Sakus. Tähtsamad teosed 1)Luulekogu lastele "Härra Padakonn" (Varrak 2008) 2) Romaan "Lipamäe" (Varrak 2002) 3)Luulekogu "Kärppsed" (Jutulind 2006) 4)Luulekogu lastele "Põngerjate laulud" (Varrak 2006) 5)Võrgu-luulekogu "Bootleg" (2006) 6)Luulekogu lastele "Buratino laulud" (Varrak 2005) 7)Luulekogu lastele "Kolme päkapiku jõulud" (koos Jürgen Rooste ja Karl Martin Sinijärvega) (Huma 2002) 8)Luulekogu "Maaaraamat" (Huma 2000) Loomingu Üldiseloomustus Jaak Urmeti loomingud on grammatiliselt tavapäratud. Nt. kirjutab ta kolmandavältelistes sõnades k, p, t kahekordselt - tarkkus, karttul jne.Ta ei ole kirjutanud ega talle ei meeldi absoluutselt igasugused kurvad või surmaga seotud luuletused. Ühe luuletuse kirjeldus SIIL PRAEB SITIKAT pott-pott-pott! puhh-puhh! tsuhh! nuuh? nuuh? sibin-sabin haa! krõuhh-lõõm-lõõm-lõõm küps-küps-küps krõmpps
annaabi.ee 
