Kliima mõju Eesti väikejärvedele
Enim ohustab järvede eutrofeerumist põhjustav toitainetekoormus
(põllumajanduslik hajuskoormus, punktkormus loomakasvatusest ja heitveed)
Kuigi reostuskoormus on vähenenud, on mitmetes järvedes tsüanobakterite
hulk oluliselt kasvanud (toitesoolade vahekorra muutus)
Hetkel on meil veevaene periood (ei toimu lahjendusefekti)
Järvede tüüpidevaheliste erinevuste vähenemine (looduslikus arengureas
toimub olulisi muudatusi)
Hapestumise probleem pole suur
Kliimamuutuse mõju järvedele
Vaatluste põhjal on jääminek ja suurvee kõrgseis hakanud järjest varem,
jäätumine aga hiljem saabuma
Regionaalsed kliimamudelid prognoosivad aastateks 2070-2100 nii õhu- kui
veetemperatuuri tõusu ja meie järvede jääkatte kestuse vähenemist vähemalt
1-2 kuu võrra. Seetõttu võivad dimiktilised järved muutuda monomiktilisteks.
Varasemaks nihkub ka füto- ja zooplanktoni areng
Talvel kalade hukkumise oht väheneb, suvel suureneb
annaabi.ee 
