Eesti meeste valikud Teise maailmasõja ajal
loodavatesse sõjaväebaasidesse 25 000 nõukogude sõdurit. Eestil oli tollal
teenistuses pisut üle 15 000 mehe. 1940. aasta juunis, mil algas N. Liidu
otsene agressioon, oli riik Punaarmee poolt ümber piiratud. Kujunenud
olukorras alistus valitsus sõjalise vastupanuta ning riik hõivati piiri tagant
ja baasidest tulnud enam kui 100 000 punaarmeelase poolt.
Pole kahtlust, et Eesti riigil 1939. aasta sügisel enam häid valikuid
polnud. Kuid see ei
tähenda nõustumist Rein Ruutsooga, kes väidab, et tänaseks enam ei
vaielda: sõjalises plaanis oleks vastuhakk lõppenud kiire ja verise
kaotusega. Vaieldakse ja kuidas veel! Tõepoolest, sõda N. Liidu vastu võita
ei olnud ilma liitlasteta võimalik, ent vaevalt oleks kaotus olnud kiire. Eesti
tugevateks külgedeks olid kaitsetahe, hea väljaõppega regulaararmee ja
käsirelvadega hästi varustatud Kaitseliit ning sissisõjaks sobiv maastik.
Partisanisõda oleks saanud pidada aastakümneid, mida metsavendade