ENSV (Eesti Nõukogude sotisialistlik vabariik)
toimus aasta lõpus natuuras. Kolhoosi töö eest maksti ülivähe, hakati liitma kolhoose.
Hakkasid tekkima hiigelkolhoosid. Umbes 50-ndate keskpaiku said kolhoosid jalad alla
(hakati tooma ka õpetatud inimesi neid juhtima). Kolhoosidel algul ei olnud endal masinaid,
selleks tuli neid rentida masina traktori jaam (MTJ(. Kolhoos pidi maksma MTJ kasutamise
eest. 50-ndate keskpaigaks MTJ kaotati ja jagati see masinapark kolhoosidele. Kasuks ei
tulnud erinevad kampaaniad (maisikampaania, ruutpesitsemise kampaania). 1958. aastast
hakati maksma rahapalka (Eesti ENSV oli üks esimesi). 60-ndatel hakkas kujunema
spetsialiseerumine, toodeti rohkem kui oleks ENSV ära tarbinud, see veeti välja ida poole. 70-
ndatel võib rääkida gigantomaaniaks (hiigelfarmid). 70-ndatel toodangu väljavedu suurenes
veelgi. Enamik lihtsalt, mis kasvatati viidi välja suurlinnade varustamiseks. ENSV-sse
endasse jäi vähe kvaliteet liha. Tööstuses toimus forsseeritud industraliseermine (arendati nt
annaabi.ee 
