Negatiivse diskriminandiga võrrandil a) on kaks võrdset lahendit; b) on lõpmata palju lahendeid; c) ei ole lahendeid; d) on kaks lahendit Ruutvõrrandil ax2+bx=0 on alati a) kolm lahendit; b) neli lahendit; c) null lahendit; d) lõpmata palju lahendeid; e) kaks lahendit Võrrandit kujul x2+px+q=0 nimetatakse a) lineaarvõrrandiks; b) taandamata ruutõrrandiks; c) taandatud ruutvõrrandiks; d) vabaliikmeks; e) ruutliikmeks 68cm on sama, mis a) 680m; b) 6,8mm; c) 6800mm; d) 0,68mm; e) 680mm. 26dm2 on sama, mis a) 260cm2; b) 26m; c) 2600cm2; d) 260cm; e) 2,6cm2 Kui korrapärasel prismal on 6 tippu, põhjaserva pikkus on 8dm ja prisma kõrgus 10dm, siis tema külgpindala on a)480dm2; b)48m2; c) 60dm2; d) 460 dm2; e) 65cm2 VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE! VALE!
tahame joonistada tasandit, siis on selleks sobivaim kuju võrrand telglõikudes. Sirge ja tasand kui alamruumid Ruumi Rn ühe võrra madalamat alamruumi Rn_1 nimetatakse hüpertasandiks. Sirge R1 on ruumi R2 hüpertasand ja tasand R2 on ruumi R3 hüpertasand. II järku jooned. Teist järku joone saab esitada üldvõrrandiga Ax2 +Bxy+Cy2+Dx+E+F=0,kus vähemalt üks kordajatest A, B või C0. Kolmliiget Ax2 + Bxy+Cy2 nimetatakse ruutliikmeks. Teist järku joonteks on ringjoon (A=C ja B=0), ellips (A ja C on sama märgiga),hüperbool (A ja C on erimärgilised) ja parabool (ûks kordajatest A või C=0). II järku jooned. Ellips Def. Ellips on tasapinna R2 nende punktide hulk, millede jaoks kauguste summa kahest antud punktist F1 ja F2, mida nimetatakse fookusteks, on konstantne. x2/a2+y2/b2=1. Ellipsi omadusi: 1. a>c ja kuna a>0, võime oletada, et ka b>0 (pane tähele, et b2 = a2 -c2). 2. Ellipsi kõigis punktides on |x|a ja |y|b.
annaabi.ee 
