Nende puhul on tegu juba sadade, vahel enam kui tuhande kilomeetri suuruste madalama õhurõhuga piirkondadega. Õhumass on ulatuslik ning horisontaalselt suhteliselt homogeensete omadustega osa atmosfäärist. Meteoroloogilisel kaardil käsitletakse õhumassi iseseisva üksusena, mille liikumist on võimalik päev-päevalt jälgida. Õhumassi omadused määravad kohaliku ilma iseärasused, näiteks õhutemperatuuri ja sademetehulga. Õhumassi pindala võib ulatuda miljonitesse ruutkilomeetritesse. Vertikaalselt võib õhumass ulatuda maksimaalselt troposfääri ülemise piirini, kuid ulatub enamasti vähem kui pooleni troposfääri vertikaalsest ulatusest. Õhumassi piiri teistsuguste omadustega õhumassiga nimetatakse frondiks.[1] Õhumasside omadused sõltuvad peamiselt tekkepiirkonnast. Madalatel laiuskraadidel tekivad sooja ning kõrgetel laiuskraadidel jahedama õhuga õhumassid. Ookeanide kohal tekkinud
vahemaast tuulealusest kaldas ja sademetehulga. Õhumassi pindala võib aegridadest. Need on tunduvalt kajastatav õhutemperatuuri tõusmise vaatluspunkti vahel. ulatuda miljonitesse ruutkilomeetritesse. ebatäpsemad kui lähema nädala tendents. Laine kõrguse prognoosiks Läänemerel Vertikaalselt võib õhumass ulatuda prognoosid. Lühiajalised prognoosid on 12 Globaalkliima soojenemise peamiseks
annaabi.ee 
