hõiveseisundis. Mõõdetud: Rahuseisund: U1=55V U2=55V U3=0V Hõiveseisund: U1=11,7V U2=8,1V U3=3,6V Takistus: R=71 I=U/R Vool rahuseisundis: I3=0A Vool hõivesesiundis: I3=0,05A 2. Telefoniliini ja telefoniaparaadi arvutatud takistused. Lisada arvutuste aluseks olnud selgitavad skeemid. Telefoniliini takistus R=(55-11,7)/0,05=866 Telefoniaparaadi takistus R=11,7/0,05=234 3.Valimistooni parameetrid ja kuju. Pinge U=444mV - (Effektiivväärtus) ; (1/ruutjuur2)*444=313mV Amplituut U/2 = 444mV Periood T=2,300ms Sagedus F=1/T = 434,8Hz 4. Kutsesignaali parameetrid ja kuju. Pinge U=108V ; (1/ruutjuur2)*108=76V Periood T=39,6ms Sagedus F=1/T=25,25Hz 5. Kõnesignaali parameetrid ja kuju. Vile korral Amplituut U/2= 920mV Periood T=740 s Sagedus F=1/T= 1,351 kHz Vokaali korral Amplituut U/2=180mV Periood T=10,50ms Sagedus F=1/T= 95,24Hz 6. Impulssvalimise signaalid ja analüüs. Ühe numbri pulssimisperiood T=700ms
z1 z1 Näiteülesanne z3( x, y ) := sin x + y (2 2 ) <-funktsioon i := 0 .. 20 j := 0 .. 20 x := -1.5 + 0.15 i i y := -1.5 + 0.15 j j M i, j ( i j) := z3 x , y · Tuletis antud suunas. Gradient. Näiteülesanne Leida fn-i f(x) tuletis punktis A=(1,e,0) vektori M s=(ruutjuur2, 0,ruutjuur2) suunas. M f ( x, y , z) := x ln ( 2 y +z 2) <-funktsioon Osatuletised: f ( x, y , z) ln ( y +z 2 2 ) x x y f ( x, y , z) y 2 2
Tööd saab arvutada samade valemite abil, mis alalisvoolulgi, ainult voolutugevuse ja pinge püsiväärtuste asemel tuleb valemitesse panna nende suuruste efektiivväärtused. Vahelduv töö, kui paigal olevat juhti läbib vool, eraldub temast elektrivoolutööga võrdne soojushulk.Q=A=IUT=I2Rt *Efektiivne pinge- vahelduvvoolu pinge muutus ajas. Koduse pisikupesa klemmidel 230V, teataval hetkel on vastava siinuseliselt muutuva pinge max väärtus ruutjuur2 X korda suurem. *Efektiivne voolutugevus- Vahelduvvoolu efektiivväärtuseks nimetatakse sellist alalisvoolu tugevust, mille korral eraldub vahelduvvooluringis võrdse aja jooksul sama suur soojushulk kui alalisvoolu korral. I=Im/ruutjuur2 *Efektiivne võimsus- muutuv elektrivool PILET2 1.Kuidas jaotatakse materjalid elektrijuhtivuse järgi? Kolmeks: Pooljuhid,mille elektrijuhtivus pole niivõrd hea(räni), dielektrikud, mille vabade laengute kandjate arv on väike e
Ruumi 2kordne mõõde peab täpselt jaguma mikroosakese lainepikkusega, muidu ta ei tekitaks seisulainet. Igale lainepikkusele vastab Debrolee lainepikkuse valemis kindel kiirus. v=h*n/m*2L 39)Kui suure lainepikkuse ja sagedusega helisid saab tekitada pillikeeles, mille pikkus on L meetrit? pii sarnane asi = 2L/n ja n=1,2,3,... ja f=v/piisarnaneasi v=330m/s 40)Kui suur võib olla elektroni lainepikkus kuubikus, mille külje pikkus on 1,2m? piisarnane asi= 2a/n piisarnane asi= (ruutjuur2*a)n 41)Kuidas nimetatakse aatomis tiirlevaid elektronide leiulaineid? Aatomis tiirlevaid elektronide leiulaineid nim. Orbitaallaineteks, kuna neid saab seostada kindla orbiidiga. 42)Mida tähendab elektroni seisulaine? Millisel juhul see saab tekkida? Elektroni seisulaien tähendab seda, et tema orbiidi pikkus peab jagunema täpselt tema lainepikkusega 43)Miks kindla energiaga elektron võib liikuda vaid kindlal lubatud kaugusel aatomi tuumast
*) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *) (* WHILE-kordust (eelkontrolliga). *) var arv, juur : real; begin arv := 1; writeln('Töö lõpetamiseks sisesta arvuks 0.'); while arv <> 0 do (* tee senikaua, kui arv ei ole 0 *) begin write('Sisesta arv: '); readln(arv); juur := sqrt(arv); writeln(arv:7:2, ' ruutjuur on ' , juur); end; (* WHILE-tsükli lõpp *) writeln('See on kõik.'); end. Programminäide 6. REPEAT-tsükkel. program Ruutjuur2; (* Programm küsib kasutaja käest arvu ja väljastab selle ruutjuure. *) (* Töötatakse seni, kuni kasutaja sisestab arvuks nulli. Kasutatakse *) (* REPEAT-kordust (järelkontrolliga). *) var arv, juur : real; begin arv := 1; writeln('Töö lõpetamiseks sisesta arvuks 0.'); repeat (* korda.... *) write('Sisesta arv: '); readln(arv); juur := sqrt(arv); writeln(arv:7:2, ' ruutjuur on ' , juur); until arv=0; (* ... kuni arv on 0. tsükli lõpp *) writeln('See on kõik.'); end. MASSIIVID.
4. Millest sõltub koordinatsiooniarv ioonse sideme puhul? Koordinatsiooniarvu suurus sõltub otseselt erinimeliselt laetud ioonide suhtelisest suurusest. 5. Miks polümeersetel ainetel on vaid pehmenemistemperatuur? See on seletatav polümeerse aine ahelate vahel oleva sekundaarse vesiniksideme erineva pikkusega ehk tugevusega. Aine kui terviku omadused määrab ära nõrk sekundaarne side. (7) 6. Kirjutage sõltuvus kuubilise raku külje ja aatomraadiuse vahel PTK elementaarrakus a *ruutjuur2=4R a- elementaarse kuubilise raku külje pikkus; R- aatomraadius 7. Kristallvõre defektide klassifikatsiooni alused? a) punktdefektid b) lineaarsed defektid c) sekundaarsed defektid d) kolmemôôtmelised defektid(poorid, võrefaasid) 8. Mis on difusioon? Difusioon on materjali ülekanne, mis põhineb aatomite liikumisel materjalis, 9. Milline tsoonistruktuur vastab pooljuhtideleja isolaatoritele? Pooljuhtideleja isolaatoritele on omane 3 ja 4 tsoonistruktuur. 3 Ja 4 On sarnased: kõik olekud
annaabi.ee 
