Raplamaa referaat
ulatusid ka Kullamaa, Nissi, Türi ja Vändra kihelkonnad.
1343.aasta Jüriöö ülestõus eestlaste viimane suur vastuhakk võõrvõimule algas
just praegusel Raplamaal (LõunaHarju). Lühikeseks ajaks saavutatud vabadus läks
kalliks maksma rahva "rahustamise" käigus muudeti maa suuresti tühjaks ja
mahajäetuks. Harjumaa läks Liivi Ordule.
Liivi sõda (15581583) laastas maa taas suuresti ning 1560.aasta laiaulatuslik
ülestõuski ebaõnnestus. Suurim lahing toimus Ruunaveres (maakonna loodeosas),
kus "verd olla olnud hobustel põlvini" sellest ka koha nimi.
1858.aasta uue talurahvaseaduse väljaandmisega kaasnesid laialdased
talurahvarahutused, mis kulmineerusid nn. Mahtra sõjaga. Viimase kaja ulatus
kaugele väljapoole Eestit ning mõjutas oluliselt Vene tsaaririigi edasist
talurahvapoliitikat.
1905.aasta revolutsioon oli praegusel Raplamaal tormilisem kui kusagil mujal Eestis.
Toimus rida relvastatud kokkupõrkeid Alus, Hageris, Velisel jm
annaabi.ee 
