Eesti pulm ennemuiste
Mida rikkam
kosilane, seda suurem summa. Määrati ka kindlaks, mis mõrsjale kaasavaraks antakse
jõukama talu pruudi kaasavara oli kindlasti lehm.
Kosima mindi üldiselt hilissügisel või talvel, õhtul hilja või täitsa öösel. Kosja sõitis peigmees
koos isamehega hilisemal ajal oli kaasas ka isamehe naine või peigmehe vend. Isameheks
sai naisemees ja hea jutumees.
Kosjasõit oli tähtis mindi ratsa ja mindi ratsa täkuga, harvem ruunaga, kuid mitte kunagi
märaga. Parim variant oli valge hobune prints valgel hobusel ja must hobune tähendas
õnnetust. Sõideti ratsa isegi naabertallu. Hobuse lakk oli kammitud ja jalad rautatud
hobuseraua kaotamine kosjateel oli suur õnnetus.
Kui kosjasõidul kõndis vastu vana naine, tähendas see, et kosjad lähevad luhta kui just
hobusega koha peal kolme korda ümber ei pööratud või üle õla ei sülitatud. Kui vastu tulid