Keemiatehnika alused
Juba mainitud ideaalne fluidum ei oma sisehõõrdumist, seega, sellel on lõpmatult suur
voolavus, see ei ole kokkusurutav ning selle tihedus ei sõltu temperatuurist. Sellest erinevalt
reaalne fluidum on viskoossusega, mis kas allub või ei allu Newtoni viskoossuse seadusele,
ning selle tihedust annab teatud määral muuta. Reaalseid fluidume saab jagada kaheks
rühmaks:
- tilkvedelikud moodustavad homogeense keskkonda, on praktiliselt kokkusurumatud
(väikese ruumpaisumisega);
- gaasid ja aurud on aga kokkusurutavad.
3.3 Hüdrostaatika
Mõiste tuleb kreeka sõnadest ' (vesi) ja (stabiilsus, tasakaal), ning, nagu
nimest järeldub, uurib tasakaalus (kas absoluutses või suhtelises) oleva vedeliku.
3.3.1 Hüdrostaatiline rõhk
Füüsikas defineeritakse rõhku kui pinnaühikule mõjuva jõu:
F dF
p= lim A = , (3.11)
A 0 dA
annaabi.ee 
