Lorentzi teisendused
inertsiaalsüsteemis on igal sündmusel neli koordinaati - kolm ruumikoordinaati ja üks
ajakoordinaat. Need pole absoluutsed suurused, nad sõltuvad inertsiaalsüsteemist.
Aga sündmus ise on midagi absoluutset: ta on olemas igas inertsiaalsüsteemis,
olgugi et tema koordinaadid on igas süsteemis erinevad.
Neljamõõtmelisel aegruumil on oma eriline geomeetria. See pole midagi muud kui
relativistlik kinemaatika. Järgnevalt toome juba tuletatud kujul üldised
teisendusvalemid sündmuste ruumkoordinaatide ja aja jaoks. Nad annavad täieliku
iseloomustuse aegruumi geomeetriale ja võimaldavad tuletada peale meie poolt
vaadeldavate kinemaatilise efektide (omaaeg, mitteühtlane omaaeg, kellaparadoks,
pikkuste ja masside teisenemine, Doppleri efekt jt.) ka kõik teised geomeetrilised
(kinemaatilised) seosed. Neid teisendusvalemeid nimetatakse Lorentzi
teisendusvalemiteks.
Lorentzi teisendus (hollandi füüsiku Hendrik Lorentzi järgi) on aegruumi teisendus
annaabi.ee 
