Maailmakirjanduse lühiülevaade
14. saj humanistid lõid uue
inimese kontseptsiooni, kirjutati inimese väärikusest, lähtudes piibli ümbertõlgendamisest. Ka
pattulangemine tõlgendati ümber. Inimese kontseptsioon muutus dünaamiliseks, st ta võis
oma positsiooni muuta. Inimene saab kõrge positsiooni, kui saab kõrge hariduse nn studia
humanitatis.
Kirjanduse põhikontseptsioonid, mis seotud ruumi, aja, looduse, naeru, relatiivsusega.
Keskaja ruum oli idealiseeritud ruum. Dante ruumitelg oli vertikaalne Jeruusalemm ja
põrgulehter asusid all; keskel asus kurat, temast ülal purgatoorium, sellest kõrgemal paradiis
ning jumal. Loodusetunnetus muutus Petrarca käsitluses. Tema kuulus kiri kogumikust
,,Kirjad tuttavatest asjadest" räägib sellest, kuidas ta reisib ühele mäele Provence'is. Ta
matkab mäe tippu ning imestab maailma üle. Renessansikirjanduses on tohutu hulk loodusele
pühendatud teoseid. Dante kirjeldas metsa koledana, G. le Goff kirjutas, et lindpriid elavad
annaabi.ee 
