Prokseemika
(palju seadusi, töö- ja elukohatruudus, mure tuleviku pärast jne) (Pajupuu 1995a). Kuna Eestis
ei pöörata kommunikatsiooniõpetusele kuigi suurt tähelepanu, siis omandab eestlane oma
kultuurile omased suhtlusnormid enamasti kogemuse najal. Vestluse õnnestumise üle
otsustatakse selle põhjal, kas vestelda oli mugav või ei. Miks see nii või teisiti oli, seda
enamasti ei teadvustata. Oletada võib, et ka eestlaste ruumiteadlikkus pole kuigi suur. Rene
Altrov (Ruum ja kommunikatsioon, 1998) leidis oma uurimistöös, et Hall’i poolt kirjeldatud
kultuuridega võrreldes on eestlastel kõige enam sarnasusi sakslaste ja inglaste
ruumikäitumisega. Näiteks ei ole tarvis nii inglastel kui ka eestlastel kodus või tööl omaette
tuba või kabinetti (ka eestlastele piisab tööl eraldumisest olemasolevas ruumis ning
pilgukontakti vältimisest). Samuti kasutavad eestlased ning inglased distantsireguleerijana
häälevaljust
annaabi.ee 
