Jutustaja muretseb, et Stanley selle ehk liiga segi keerab, kuid kui Stanley voodilt tõuseb, pole sellel kortsugi. Ka see sümboliseerib NL's valitsevat näilist korda ja eeskujulikkust, samal ajal kui kõik peaks olema täiesti peapeale pööratud. Järsku ilmub uksele Jutustaja endine teejuht, keda me teame seni kui Vergiliust. Selgub, et tema nimi on küll tõesti ka Vergilius, kuid ta eelistab kui kasutatakse tema esimest nime, mis on Sixten. Ta pahandab esialgu kahe ruumisviibijaga, kuid kui Stanley lahkub, muutub tema olek sõbralikumaks. Sixten räägib Jutustajale, et keegi praostiproua soovib temaga kohtuda. Jutustaja kinnitab, et ei tunne ühtegi praostiprouat. Selgub, et selleks on too esimene leinariietes naine kontserdisaalist. Praostiproua jutustab oma kadunud pojast Christerist, kes hukkus lennuõnnetusel. Selgub, et tal on ometi ka teine poeg pastor Roth. Vanaproua jutustab, miks ta kannab leinarõivaid ja kuidas ta poeg täpselt hukkus
voodisse. Jutustaja muretseb, et Stanley selle ehk liiga segi keerab, kuid kui Stanley voodilt tõuseb, pole sellel kortsugi. Ka see sümboliseerib NL's valitsevat näilist korda ja eeskujulikkust, samal ajal kui kõik peaks olema täiesti peapeale pööratud. Järsku ilmub uksele Jutustaja endine teejuht, keda me teame seni kui Vergiliust. Selgub, et tema nimi on küll tõesti ka Vergilius, kuid ta eelistab kui kasutatakse tema esimest nime, mis on Sixten. Ta pahandab esialgu kahe ruumisviibijaga, kuid kui Stanley lahkub, muutub tema olek sõbralikumaks. Sixten räägib Jutustajale, et keegi praostiproua soovib temaga kohtuda. Jutustaja kinnitab, et ei tunne ühtegi praostiprouat. Selgub, et selleks on too esimene leinariietes naine kontserdisaalist. Praostiproua jutustab oma kadunud pojast Christerist, kes hukkus lennuõnnetusel. Selgub, et tal on ometi ka teine poeg pastor Roth. Vanaproua jutustab, miks ta kannab leinarõivaid ja kuidas ta poeg täpselt hukkus