Soojusõpetuse konspekt
kiirusega v ning korrapärasest liikumisest kiirusega u. Olgu kihtide impulsid vastavalt p1 ja p2.
Kuivõrd molekulid liiguvad ühest kihist teise, siis kihi impulss muutub pidevalt. Aja t jooksul
1
muudab asukohta ehk hüppab naaberkihti N = n v S t molekuli. (n - molekulide
6
kontsentratsioon, kordaja 1/6 tuleneb sellest, et ruumisuundasid on 6). Üle kantakse impulss
p '= N m u 1 , kus m on ühe molekuli mass. Tänu teisest kihist esimesse tulevatele
molekulidele tuuakse juurde impulss p ' ' = N m u 2 . Impulsi muut on seega
1
p= n
v mu 2−u1 S t . (3.2)
6
dp p
Kahe naaberkihi vahel mõjuv jõud f= ≈ . Seega