Mõned lõigud kirjandist "Vabadus"
Esmapilgul vaadeldes tundub, et autor Priimägil on õigus nimetada, meie põlvkonda
pimeduse poegadeks. Kui aga autori teksti ja probleemi lähemalt vaadelda, tuleb
ilmsiks, et jutt meie pimeduse kandmisest on pealiskaudne. Autor toob välja kõigest
materiaalseid väärtusi, mis aga minu silmis, pole need kõige tähtsamad väärtused,
millest lähtudes on adekvaatne hinnangut anda. Võltsvalguste kasutamine, maa
alused teed elu hõlpsamaks muutmiseks ja teatrietenduste etendamine kinnistes
ruumistes on kõik käega katsutavad väärtused. Mis on aga toimunud inimeste
sisemuses? Kuhu poole oleme me liikunud oma südametes, helges vaimumaailmas?
Aegade jooksul on inimeste mõttemaailm avardunud, inimesed on muutunud
tolerantsemaks. Järjest rohkem aktsepteeritakse erinevaid rahvusi, usundeid ja
seksuaalseid orientatsioone. Luuakse organisitsioone, kogudusi ja muid, et kaitsta
muust massist erinevat inimhulka. See kõik on suuresti teaduse ja hariduse
edenemise tulem