nad saavad kaotada massi läbi protsessi, mida nimetatakse kvantaurumiseks. Vastava hüpoteesi pakkus 1974. aastal välja üks tänapäeva tuntumaid füüsikateoreetikuid Stephen Hawking. Lõpliku ning korrektse musta augu kirjelduse peaks aga andma alles kvantgravitatsioon ehk nö kõiksuseteooria, mis ühendaks kvantmehaanika üldrelatiivsusteooriaga. Autor: Novaator 6 4. Hawkingi musta augu teooria Mustad augud on ruumipiirkonnad, mille tihedus läheneb lõpmatusele, mis tähendab, et nende gravitatsioon on nii tugev, et isegi valgus ei pääse neist välja. Hawking uuris koos füüsikateoreetiku Roger Penrose’iga, mis juhtub ainega musta auku sisenemisel: lõpmatusele läheneva tihedusega aine on kokku surutud väga väiksesse ruumalasse, mida nimetatakse singulaarsuseks. Kvantteooria kohaselt ei ole vaakum tühi, vaid on täis osakesi ja antiosakesi, mis tekivad ja kaovad.
1965.aastal kosmilise mikrolainelise foonkiirguse (reliktkiirgus, mis pärineb ajast, kui Universumis tekkisid esimesed aatomid). Kosmoloogiliste mudelite teoreetilised alused · Üldrelatiivsusteooria (ÜRT), · Friedman´i mudel, mis järeldus ÜRT-st ja kosmoloogilisest printsiibist, · Elementaarosakeste teooria. Kosmoloogiliste mudelite vaatuslikud alused Kosmoloogiline printsiip: Universum on ruumiliselt homogeenne ja isotroopne - Universumis on kõik ruumipiirkonnad samaväärsed, st kõikidel ruumipiirkondadel on samad füüsikalised omadused. Kosmoloogiline printsiip kehtib ainult piisavalt suures mastaabis, so minimaalselt sellises mastaabis nagu kaugus galaktikaparvede vahel, seega umbes 100 miljonit valgusaastat. Väikesteks piirkondadeks ehk punktideks loetakse galaktikate parvesid läbimõõduga umbes 30 miljonit valgusaastat. Hubble´i seadus- mida kaugemal asub vaatlejast kosmoloogiline objekt
annaabi.ee 
